Jüri Jaanson ⟩ Ukraina sõja mõjuga eelarve

Endine tippsõudja Jüri Jaanson on aastaid olnud tegevpoliitik. Foto: Erik Peinar

Riigikogus läbis esimese lugemise Eesti järgmise, 2023. aasta eelarve, mille oma viimase sammuna rahandusministri ametis kandis ette ja kaitses Keit Pentus-Rosimannus. Väljapeetult nagu alati, kuigi eelarvet kokku saada pole olnud kerge. Viimaste aastate katkematu kriisiolukord on taustana eelarvet kujundav ja mõndagi seni plaanitust vähem pakkuv ja edasi lükkav.

Tervishoiukriisist majanduskriisi ja Ukraina agressioonist julgeolekukriisi on olnud meie teekond ning kriiside tagajärjed mõjutavad meie riigi rahandust veel pikalt. Kevadel juba tuli sõjaaja julgeoleku lisaeelarve ja selge on, et riigi iseseisvuse ja meie turvalisuse tagamine on jätkuvalt teema üle teiste.

Eelarve sisust rääkides tuleb alustada olulisimast, julgeolekust. Riigikaitsekulud ületavad tuleva aasta riigieelarves esimest korda miljard eurot ja moodustavad järgmisel aastal 2,9 protsenti kogu meie majandusest. Ületuleval, 2024. aastal, kui juba kaitsehangete tulemusena jõuavad kohale ja saavad paika keskmaa õhutõrje süsteemid ja muu vajalik, moodustavad kaitsekulud juba 3,2 protsenti meie sisekogutoodangust (SKT). See võimaldab suurendada ajateenistusse kutsutavate arvu 4000ni ja tagada neile nii korralik väljaõpe kui varustus, samuti investeerida kaitsevõimesse ja -tööstusse.

Oma osa nõuab tänapäeva sõjapidamise osa, kübervõimekuse arendamine, digiteenuste turvalisuse tagamiseks suurenevad küberturvalisuse investeeringud järgmisel neljal aastal 26 miljoni euro võrra aastas. Ja igal aastal tuleb üle poole riigi tehtavatest  kaitseinvesteeringutest ja kaitse-eelarve majanduskuludest tagasi Eesti majandusse.

Üldise printsiibina on esmase julgeoleku tagamiseks vaja hoida kaitsekulud püsikuluna edaspidi vähemalt kolme protsendi tasemel meie SKTst.