N, 2.02.2023

Kelm napsas automüüja kontole jõudma pidanud raha endale

Merle Rallmann
, veebilehe toimetaja
Kelm napsas automüüja kontole jõudma pidanud raha endale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Küberkelmid olid ostja ja müüja kirjavahetuse üle võtnud.
Küberkelmid olid ostja ja müüja kirjavahetuse üle võtnud. Foto: Arvo Meeks

Palju on viimasel ajal kirjutatud meedias juhtumitest, kus keegi müüb internetis kaupa, mida tal tegelikult pole. Ette võib tulla aga sedagi, et tehing on aus, kuid raha napsab endale poolte internetivestlustesse sekkuv kelm.

Üht niisugust autoostutehingut asus politsei eile uurima. Ostja ja müüja olid päris. Müüdav auto oli päriselt olemas. Konto, millele ostja kandis ligemale 32 000 eurot, oli vale.

60aastane Pärnu mees ostis 27. oktoobril ettevõtte nimele sõiduauto Toyota, tasudes ettemaksu Revolut Bank UAB-le. Mõni päev hiljem, 31. oktoobril selgus, et ülekanne ei jõudnudki autot müünud ettevõtte arvele. Asja uurides selgus, et ettemaksuarvel olev kontonumber ei kuulu autot müünud ettevõttele. 

Pärnu politseijaoskonna uurija Raili Tomsoni sõnutsi oli esialgu tegemist tavalise automüügiprotsessiga, kus müüdi reaalset autot.

“Ostja suhtles kirja teel autot müüva Eesti ettevõttega, ent ühel hetkel hakkas autot müüva ettevõtte nimel eeldatavasti esinema kelm,” selgitas uurija ja täpsustas, et petturid kasutasid ehtsa e-posti aadressiga sarnanevat meiliaadressi. Ta tõdes, et sedasorti kelmustele on iseloomulik libaandmetega sekkumine juba käimasolevasse müügiprotsessi või kirjavahetusse.

Politseinik soovitas olla väga tähelepanelik ja alati kontrollida, et e-kirja aadress vastaks ettevõtte kodulehel antule. Erinevus ehtsa ja liba-aadressi nimes võib olla väga väike, aga see on kindlasti olemas. Näiteks: kui enamasti on ametlikud e-postiaadressid kujul eesnimi.pereanimi@asutus.ee, siis liba-aadressidel võib inimese ees- ja perenimele olla lisatud mõni number, kirjavahemärk või muud seesugust. Näiteks: eesnimi_.perekonnanimi1@asutus.ee.

Ostja suhtles kirja teel autot müüva Eesti ettevõttega, ent ühel hetkel hakkas autot müüva ettevõtte nimel eeldatavasti esinema kelm.

Raili Tomson,

​Pärnu politseijaoskonna uurija

Skeemid, kus kasutatakse ehtsa e-posti aadressi sarnast aadressi, on politsei andmeil üsna sagedased. “Kui teise poole e-kirja aadress muutub kirjavahetuse käigus, ei pruugi inimene seda tähele panna. Just selle peale kelmid mängivadki,” tõdes Tomson.

Ohu märk on uurija hinnangul seegi, kui Eesti ettevõte palub ostu või teenuse eest teha ülekande välismaa pangakontole. Välisriiki üle kantud raha liigub üldjuhul kiiresti edasi kolmandatesse riikidesse ja selle liikumist jälitada või raha tagasi saada on väga keeruline.

Kui ülekanne palutakse teha välisriiki, tuleks kindlasti enne veenduda arveldusarve õigsuses ja kontrollida ettevõttest otse üle, kas edastatud kontonumber on õige. Kui aga ülekanne on juba tehtud, kuid on põhjust arvata, et raha ei läinud õigele adressaadile, tuleb esimese asjana teavitada oma panka. “Mida rutem seda teha, seda rohkem on lootust, et pank saab tehingu tühistada või raha tagasi kutsuda,” rõhutas Tomson.

Politsei alustas kõnealuse juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb kelmust. Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel määratakse rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kui teo pani toime ametiisik, varem kelmuse, varguse või omastamises süüdi mõistetu või kuritegelik ühendus, mõistetakse ühe- kuni viieaastane vangistus.

Märksõnad
Tagasi üles