Kihnu hiireküttide lõikused tõsteti troonile, kuremõrv jäi tagaplaanile

Eesti loomakaitse seltsi (ELS) korraldatud internetihääletusel valiti tänavu aasta loomasõbralikemaks teoks veterinaaride üllas käitumine, et Kihnu kassikolooniad arutult ei paisuks. 

Traditsiooniliselt valiti avaliku hääletamisega nii aasta loomasõbralikem kui -vaenulikem tegu.

Loomasõbraliku teo kategoorias käis tihe rebimine – esimest ja teist kohta jäi lahutama tosin häält. Kihnu hulkuvate kasside steriliseerimise-kastreerimise aktsioon sai 36 protsenti ehk 720 valijate häältest. "Loomasõbraliku teo puhul pidasid inimesed oluliseks loomaarstide tahet panustada oma aega ja ressursse ja sedagi, et suur töö sai tehtud,” rääkis ELSi otsese abistamise juht Elis Järvsoo.

Suur osa Kihnu loomaomanikest peab kasse vabalt ega võta midagi ette, et lemmikud ei paljuneks. ELS korraldas koos vabatahtlike veterinaaride ja valla töötajatega juunis Kihnus kasside steriliseerimise ja kastreerimise, et vältida saarel  kassikolooniate paisumist. Vallas oldi probleemist teadlikud, ent puudusid vahendid kolooniatega tegelda.

Loomakaitsjad ja Kihnu vallaaametnikud koos paari kohaliku loomasõbraga püüdsid 19. juunil kolmest kolooniast 27 kassi. Järgmisel päeval jõudsid saarele loomaarstid ja nende abilised, kes valla kahes kontorist operatsioonitoaks sisustatud ruumides vaktsineerisid, kiibistasid, steriliseerisid ja kastreerisid miisud. Samuti tõid omanikud protseduurile veel seitse kodukassi. Steriliseeriti 17 emast kassi, kellest kaheksa olid tiined, sündimata jäi vähemalt 85 kassipoega.

Kokku neutraliseeriti Kihnus kahe saarevisiidi käigus 53 hiirekütti. Foto: Eesti Loomakaitse Selts

Oktoobri keskel toimus Kihnus teinegi sedalaadi ettevõtmine ja nüüd on väikesaarel lõigatud 53 kassi, neist pea pool emased. Kui arvestada, et kass toob aastas kaks pesakonda, mõlemas keskmiselt viis poega, hoiti ühtekokku ära 300 koduta kassi sünd.

Lõigatud kassid lasti pärast toibumist püügikohta tagasi, kus neil on toitjad ja lautades või küünides koht, kus talvel sooja saada. Kassipoegadele, kelle puhul suurem lootus kodu leida, otsivad valla töötajad elupaika.

Teise koha pälvisid 708 häälega Raplamaa lapsed, kes kutsusid vigastatud kurele appi politsei. Linnul oli korralik põrutus ja sellest taastumine võttis tiivulisel nädala, misjärel sai ta oma teed jätkata. Kolmandaks hääletati loomaarstide abi Ukraina põgenike loomadele, kes vaktsineeriti, steriliseeriti, kastreeriti ja kellele vormistati lemmikloomapass.

Loomasõbraliku teo puhul pidasid inimesed oluliseks loomaarstide tahet panustada oma aega ja ressursse ja sedagi, et suur töö sai tehtud.

Elis Järvsoo, Eesti loomakaitse seltsi otsese abistamise juht

Loomavaenuliku teo tiitli pälvis 883 häälega Tartu varjupaiga otsus eutaneerida 21st päästetud koerast 13 juba esimesel päeval. Hääletajad tõid välja asjaolu, et varjupaik, mis peaks andma loomadele uue võimaluse, pani päästetud koerad magama juba varjupaika tuleku päeval ega andnud loomadele võimalust ennast tõestada või mujalt abi saada.

“Kahjuks on meil loomapidamiskultuuri tõttu endiselt palju koduta ja probleemseid loomi ning meie ühiskonnas on see vahel möödapääsmatu ja ainuke viis looma aidata,” selgitas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu, et loomade eutaneerimine pole alati halb otsus. “Kuid loomasõpradele ja -kaitsjatele torkas teravalt silma ja jäi arusaamatuks otsus panna loomad magama kohe.” Kaheksa koera jäi varjupaika ja nendega tegeldakse, et uued kodud leida. ELSile teadaolevalt ei tuvastanud põllumajandus- ja toiduamet varjupaiga tegevuses rikkumist. “Õhku jäi küsimus, kas selline teguviis on eetiline,” ütles Karurahu.

Teisele kohale jäi jõhker kurgede tapmine Järvamaal, mille loomavaenulikuks kuulutamise poolt hääletas 623 inimest. Kahjuks ei ole kurgede tapjat seni leitud.

Kolmandaks loomavaenulikuks teoks hääletati vana ja nõrkenud koera hülgamine. Loomapäästegrupi hoole alla läinud kutsu leidis pärast paari operatsiooni uue kodu.