Jaak Juske ⟩ Eesti saab uued uhked lipupäevad

Tõenäoliselt lisanduvad lipupäevade loetellu nii üldlaulu- ja tantsupeo kui noorte laulu- ja tantsupeo päevad. Foto: Mihkel Maripuu

Ülisuure tõenäosusega võtab riigikogu veel sel sügisel vastu parlamendi praeguse koosseisu ilusaima ja ka kõige rahvuslikuma seaduseelnõu. Nimelt on 30. jaanuarist saamas eesti kirjanduse päev ja ühtlasi lipupäev. Samuti lisanduvad lipupäevade loetellu nii üldlaulu- ja tantsupeo kui noorte laulu- ja tantsupeo päevad. Nende ettepanekute taga on Tallinna kirjanduskeskus ja Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus.

Eelnõu algatamise au kuulub aga kultuuriministeeriumile. Uute tähtpäevade tulek aitab kahtlemata hoida, arendada ja eelkõige propageerida meie ilusat emakeelt ning meie ilusat tantsu‑ ja muusika‑, laulupidude traditsiooni. Teisisõnu aitavad need seadusemuudatused kaasa, et eesti keel ja kultuur saaksid kesta läbi aegade.

Eesti keel on just see, mis paljuski teeb meist eestlased ja liidab meid ühiskonnana. Mis saab olla kaunim kui eesti keeles kirjutatud teosed, romaanid, luuletused? Eesti kirjandus kindlasti väärib oma lipupäeva ja minu arust on selleks valitud väga õige päev: meie ilmselt kuulsaima kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnikuupäev. Loodetavasti lehvivad sinimustvalged meie kirjanduse ja kirjanike auks juba järgmise aasta 30. jaanuaril. Eesti kirjanduse päev, mis rõhutatult on ka lipupäev, toetab seda, et loeksime rohkem eestikeelseid tekste, meie kirjanike kirjutatud tekste ja tunneksime paremini oma kirjanikke. Miks mitte avada sel päeval mõni oma lemmikraamat ja seda lehitseda või meenutada hea sõnaga oma kirjandusõpetajat.