Hiljuti teatas Pärnust pärit pikamaajooksja Roman Fosti, et keerab elus uue lehekülje: lõpetab tippsportlase karjääri ja kolib koos Keeniast pärit naise Judy ja poeg Ramoniga Eestisse elama.
Tippsportlase karjääri lõpetanud Roman Fosti keeras elus uue lehekülje
Praeguseks ongi ta koos keenlannast abikaasa ja pojaga kolinud Eestisse ja alustanud tööd Eesti Energia spordiklubi juhina.
Oma viimase tipptasemel maratoni jookseb ta aga järgmisel aastal Tallinnas. Seal püüab ta alistada 2:20 piiri ja võita oma viimase Eesti meistrivõistluste medali.
Varem elasite ja treenisite suurema osa ajast Keenias, kus elas teie peregi. Kuidas on pere Eesti eluga kohanenud?
Mu naine Judy on Keeniast pärit, nüüd oleme Eestis olnud juuni keskpaigast. Nad on üldiselt hästi kohanenud, muidugi poeg Ramon on kindlasti paremini harjunud, sest tema on enne siin käinud, tal oli lihtsam siia tulla, tal on ka Eesti pass.
Ilm on nende jaoks kõige suurem katsumus. Pidevalt on rõske ja hall, päikest tahaksid nad rohkem näha. Muidugi pole kehva ilma, on halb riietus: kui leida õige riietus, saab sellegi ilma mugavamaks teha.
Judy ikka küsib, millal päike välja tuleb. Nüüd oli kellakeeramine ja läheb aina pimedamaks. Praegu on ta poole üheksast kella viieni tööl ja nii ei olegi momenti, kus ta päevavalgust näeks. Ta läheb tööle, on pime, tuleb tagasi, on pime. See on tema jaoks raske.
Üldiselt pole aga neil Eestis probleeme olnud, siin on väga palju, mida teha. Keenias elasime väikeses kohas ja oli vahepeal igav. Mina tegin trenni ega saanud väga ringi käia.