K, 30.11.2022

Andres Metsoja ⟩ Rail Baltic on meile vajalikum kui eales varem

Andres Metsoja
, Riigikogu Rail Balticu toetusrühma esimees
Rail Baltic on meile vajalikum kui eales varem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Selline hakkab välja nägema raudteesild üle Pärnu jõe.
Selline hakkab välja nägema raudteesild üle Pärnu jõe. Foto: Rail Baltic Estonia/Infrabim

Rail Balticu (RB) projekt on paljudele Eesti inimestele veel pisut hoomamatu ja kaugena tunduv unistus. Samal ajal on meil juba suur hulk RBga seotud objekte töös ja mõni isegi valminud. Jätkub Euroopa Liidu tugi Baltimaade ühendamisele muu Euroopaga – nii poliitiliselt kui praktiliste rahastusotsustena.

On meie enda kätes, kas me omavaheliste tühjade vaidluste asemel selle nii Eestile kui Euroopale vajaliku rongiühenduse valmis ehitame ja nii iseseisva Eesti säilimisele kaasa aitame.

Iga natukese aja tagant kerkivad Eesti avalikus debatis RB edenemisest rääkides esile küsimused: kas me selle projekti tarvis üldse Euroopast raha saame ja kas see tuleb oodatud mahus ja ajal? Mõistagi on need küsimused teemakohased, kuna tegu on avaliku raha ja sedavõrd kalli projektiga. Eriti arvestades, et millegi samalaadse rajamise kogemus meil seni puudub.

Samal ajal pööratakse Eestis vähem tähelepanu uudistele, mis nendele küsimustele vastavad. Alles hiljuti, septembri alguses, külastas Eestit Euroopa Komisjoni Põhjamere–Läänemere transpordikoridori koordinaator Catherine Trautmann, kelle tiiva all Euroopa Komisjonis RB projekti ellu viiakse. Visiidi käigus, mille raames toimus kohtumine riigikogu RB toetusrühmaga, kinnitas Trautmann selge sõnaga Euroopa igakülgset tuge projektile. Loomulikult eeldusel, et meie siin Baltimaades oma ülesannete kõrgusel oleme ja projekti elluviimisse täie tõsidusega panustame.

Toetavate sõnade kõrval on meil lähiajast võtta teodki. 21. oktoobril teatas Euroopa kliima, taristu ja keskkonna rakendusamet (CINEA) rahastusleppe sõlmimisest kolme Balti riigi ja RB projekti koordineeriva ühisettevõtte AS RB Raili vahel. Lepingu kohaselt eraldatakse kiirraudtee ehituseks Euroopa Liidu toetusena 353,9 miljonit eurot, sellele lisandub Balti riikide omaosalus kokku 68,7 miljonit eurot – täpselt seni kokkulepitud vahekorras ehk 85 protsenti ELilt ja 15 protsenti riikide omaosalusena.

Märksõnad
Tagasi üles