K, 30.11.2022

Suur lugu ⟩ Väikesed armsad imed, kes tahavad tulla liiga vara

Kiira Udu
Väikesed armsad imed, kes tahavad tulla liiga vara
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Täpselt kaheksa päeva pärast Lenna sündi sai Kristiina tütrekese esimest korda sülle võtta.
Täpselt kaheksa päeva pärast Lenna sündi sai Kristiina tütrekese esimest korda sülle võtta. Foto: Erakogu

Hirm, teadmatus, abitus, kurbus, ängistus. See on vaid pisku tunnetest, mis valdab lapseootel naist, kui ta taipab, et beebi tahab sündida liiga vara. Kaugeltki lihtne pole siia ilma kiirustava lapse isalgi, kui kiirabi tema kalli naise ootamatult haiglasse viib.

Täna on rahvusvaheline enneaegse sünni päev. Tervise arengu instituudi (TAI) andmeil on alla kuue protsendi sündidest enneaegsed. Ometi saavad paljud pered kogeda hirme ja raskusi, mis kaasnevad sellega, kui laps otsustab liiga vara siia ilma tulla.

Kaks Pärnumaa ema jagasid oma kogemust, sest just saatusekaaslaste lugudest on samas olukorras peredel palju tuge.

Usk, lootus ja armastus viisid edasi

Kristiina pere soovis kolmandat beebit väga. Kolmeaastase ootuse järel tulidki testile viimaks kaua ihaldatud kaks triipu. Kristiina rasedus oli aga algusest peale keeruline, esines määrimist ja varitses raseduse katkemise oht.

Kõhubeebi liigutusi hakkas Kristiina tundma hiljem kui tavaliselt, sest platsenta paiknes eesseinas ja oli beebil nii-öelda ees. Ka oli loode kasvult natuke pisem kui senised. Kristiinal tekkis raseduse kestel mitu verejooksu, millega ta iga kord haiglasse pöördus. Arstid said olukorra alati kontrolli alla. Kristiinale tehti juba varakult beebi kopse ettevalmistav süst. 29. rasedusnädalal jäeti ta haiglasse säästvale režiimile.Tundus, et kõik on korras. Seda veebruarihommikuni, kui rasedusnädalaid oli täis tiksunud täpselt 30+0. Beebi südametoonide rutiinse kuulamise käigus algas Kristiinal uus verejooks. “Lihtsalt niisama voodis vedeldes,” imestab Kristiina.

Valusid polnud ja terve päeva jälgiti beebi südametoone KTG-aparaadi all. Sellegipoolest otsustas arst, et Kristiina tuleb saata pealinna. Tallinna kiirabi tuli talle järele kella 16 ajal. Teel haiglasse tundis ta järsku, kuidas kõht kisub imelikult krampi ja valusaks, äge valusööst läbis keha. Valud muutusid üsna kiiresti järjest tihedamaks ja tugevamaks.

“Mäletan, et poolel teel küsisin, kus maal me oleme,” meenutab Kristiina. “Ma kartsin meeletult, et mis siis saab, kui ma ei jõuagi haiglasse.”

Kella 17.30 aegu, kui kiirabiauto Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ukse ette jõudis, tundis Kristiina, kuidas kehas käis nagu mingi plõks ja tekkis hirmus pressimise tunne. “Sain aru, et midagi on väga valesti, ja jõudsin vaid kisada: “See beebi ei saa sedasi sündida!””

Märksõnad
Tagasi üles