Video ⟩ Kuidas uss puu otsa saab? Mis asi on “brnn-brnn, üü-üü”? Vaadake, mille vastu lasteaialapsed uudishimu päeval huvi tunnevad?
17. november 2022, 12:57
Tänase uudishimu päeva puhul avanes Pärnu Vana-Sauga lasteaia Kadri maja Pirni rühma lastel võimalus küsida Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõududelt ja töötajatelt küsimusi, millele nad kõige rohkem vastust saada tahaksid.
Pirni rühma õpetaja Kristi Pihlaku sõnutsi on nende rühm liitrühm ehk küsijad on väga erinevas vanuses: leidub nii kolmeaastaseid põnne kui järgmine sügis juba kooli minevaid kuueaastasi.
“Kui Pärnu kolledž selle ideega minu poole pöördus, olin kohe nõus, sest õpetajana pean väga oluliseks, et lapsed oleksid uudishimulikud ja julgeksid küsida-uurida,” seletas Pihlak. “Näitasin lastele alguses president Alar Karise videot, kus ta tutvustas uudishimu päeva, ja selgitasin, et tegemist on Eesti presidendiga, kes on väga tark mees. Siis said lapsed võimaluse küsida kõike, mida nad tahaksid Pärnu kolledži tarkadelt õppejõududelt teada saada.”
TÜ Pärnu kolledži turundus- ja kommunikatsioonispetsialisti Birgit Tuulemäe jutu järgi oli õppejõududel-töötajatel põnev ja kohati üpris lõbus lastele vastata, sest nood esitasid eripalgelisi ja väga huvitavaid küsimusi. “Tundub, et lastel on juba jõulud mõttes, sest päris mitu küsimust puudutas jõuluvana, päkapikke ja kingitusi,” märkis ta.
Nelja-aastane Roger tahtis näiteks teada, mida linnud söövad ja kuidas uss puu otsa saab, samuti tundis poiss huvi selle vastu, mis on maailma taga. Niisama vana Ellenit huvitas aga, kui mitu kommi Pärnu kolledži õppejõud päevas sööb. Viiene Emilia seevastu uuris, kas keegi vastajaist on helikopteriga lennanud ja mida ta sealt kõrgelt nägi. Kõige omanäolisem küsimus tuli kolmeaastaselt Casparilt, kes soovis väga teada, mis asi on “brnn-brnn, üü-üü”?
Vaadake, mille vastu mudilased huvi tundsid ja mida kolledži õppejõud vastasid!
President Alar Karis tegi üleskutse tähistada neljapäeval, 17. novembril uudishimu päeva, et innustada omandama ja ühtlasi jagama nii teadmisi kui oskusi.
“Uudishimu ei sõltu sellest, kas olete noor või vana, ei sõltu ametist, elukohast ega sissetulekust. Igaüks saab uudishimu päeva sisustada täpselt nii, nagu ise soovib,” ütles Karis.
Riigipea kutsub pöörama oma teadmiste ja oskuste täiendamisele erilist tähelepanu, õppima midagi tavapärasest teistsugust, samuti mõtlema ja arutlema, kuidas paremini õppida ja õpetada. “See on päev, mil igaüks meist võiks võtta aega ja otsida viise saada targemaks. Olgu selle juures abiks siis mõni põnev raamat või videoloeng, külaskäik kodukandi raamatukokku või muuseumi või kohtumine mõne valdkonna asjatundjaga. Uudishimu ehk tahtmine millegi kohta rohkem teada saada on tugev sisemine motivaator, uuringute kohaselt viib see paremate õpitulemusteni,” soovitas president.
“Päeva pühendamine uudishimule ei tähenda kindlasti seda, nagu teistel päevadel ei tohiks silmaringi laiendada, aga ma loodan, et sellest päevast saadud impulsid aitavad meil kõigil avastada uudishimu edasiviivat jõudu,” lisas riigipea.
Karise sõnutsi võiksid inimesed pärast uudishimu päeva vaadata maailma senisest targema ja avarama pilguga. Niisama tähtis on saadud teadmisi ja oskusi edasi anda.
“Püüdke ka oma lähedasi, sõpru ja tuttavaid nakatada uudishimu pisikuga. See pisik on üks hea pisik, sest aitab meil oma edasist elu elada targemini,” märkis president.
Uudishimu päeva eel külastas riigipea koos “Ringvaate” saatega Paljassaare reoveepuhastusjaama ja uuris, kuidas saab Tallinnast ja selle lähivaldadest kogutud reo- ja sademevesi puhtaks ning kutsus külla arhitekti ja kunstiakadeemia õppejõu Sille Pihlaku kõnelema puitarhitektuurist.
Uudishimu päev väärtustab elukestvat õpet, silmaringi avardamist, noorte inspireerimist, teaduspõhist mõtteviisi, ekspertide suhtlust ühiskonnaga ja senisest paremat arusaamist õppimisprotsessist. Presidendi kantselei ootab kõiki jagama sel päeval saadud kogemusi sotsiaalmeedias, kasutades teemaviidet #uudishimupäev.