100 aastat pärast esilinastust jõuab õudusfilm taas ekraanile

Tõnis Kaumanni käekiri, kus leidub nii dissonantse, tsitaate kui paras annus huumorit, sobib Kaspar Männi arvates vana tummfilmiga suurepäraselt. Foto: Carine Metsarand

Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) raames taaslinastub Pärnu linnaorkestri eestvõttel üks legendaarsemaid tummfilme läbi aegade, Friedrich Wilhelm Murnau õudusfilm “Nosferatu – õuduste sümfoonia”, millele Pärnu linnaorkestri tellimusel on loonud uue muusika Tõnis Kaumann.

“Nosferatu – õuduste sümfoonia” põhineb Bram Strokeri raamatul “Dracula”. Murnau lavastatud ja Fritz Arno Wagneri üles võetud film esilinastus 5. märtsil 1922. Loo põhitegevus toimub Karpaatides krahv Orloki (näitleja Max Schreck) maalossis. Õudusfilmide klassikaks kujunenud teose loomisel kasutasid Murnau ja Wagner ära kõiki tolleaegseid tehnilisi võimalusi, eksperimenteerides nii negatiivvõtete kui multiplikatsiooniga.

Sada aastat pärast filmi esilinastust on õudusfilm taas kinolinal, seekord Pärnu linnaorkestri ja Pimedate Ööde filmifestivali koostöös.

Pärnu linnaorkestri peadirigendi Kaspar Männi sõnutsi on “Nosferatu” üks legendaarseid vanu õudusfilme, millest paljud on ilmselt kuulnud, kuid mida kõik pole veel näinud. Tõnis Kaumanni käekiri, kus leidub nii dissonantse, tsitaate kui paras annus huumorit, sobib selleks puhuks Männi arvates suurepäraselt.

Kaumann tõdes, et “Nosferatu” oli talle esimene põhjalikum kogemus filmimuusika vallas. 100 aastat tagasi loodud teos oli omas ajas tõeline õudusfilm, tänapäeva visuaali kontekstis aga mõjub mitmes aspektis koomilisena.

“See seadis ka mulle ülesande: milliseid stseene mis võtmes kajastada, kuidas leida balanss eri ajastute vahel. Töö oli väga mahukas ja põnev, sest film kestab üle poolteise tunni. Selgus, et pildireaga sünkroonis noodi kirjutamine on suur nauding,” lausus helilooja.

Esiettekanne toimub sel reedel Kumu auditooriumis, pärnakad saavad filmiõhtut nautida laupäeval kodulinna kontserdimajas, kus enne ettekannet annab filmi märgilisuse kohta ülevaate filmiajakirjanik ja -kriitik Tristan Priimägi.