Kohustuslik elupäästja

Pimedal ajal tagab parima nähtavuse helkur, mis tuleb riputada paremale poole põlve kõrgusele. Foto: Dmitri Kotjuh

Helkuri kandmine pimedal ajal valgustamata teel muutus jalakäijatele Eestis kohustuslikuks 1992. aastal. Ometi pole 30 aasta jooksul möödunud ühtki sügist või talve, mil poleks hukkunud mõnd jalakäijat, kelle elu oleks võinud helkur päästa.

Sügisel on helkurita kõndijat pimedal ajal lähitulede valguses näha alles 30 meetri pealt, samal ajal on isegi kuival teel kiirusega 90 kilomeetrit tunnis liikuva sõiduki peatumisteekond 70 meetrit. Lihtne matemaatika näitab, et maanteel on helkur jalakäijale ellujäämiseks ülioluline.

Isegi linnakiirusel on sõiduki peatumismaa heade teeolude korral 28 meetrit. Sügistalvisel ajal on teekate aga enamasti märg või libe ning seetõttu on peatumisteekond palju pikem. Sestap ilmubki jalakäija sõidukijuhi vaatevälja ootamatult ning otsasõidu ärahoidmiseks ei jõua too reageerida.