R, 9.12.2022

Rene Tammist: Ambitsioon on ehitada igal aastal vähemalt üks tuulepark

Sirle Matt
, reporter
Rene Tammist: Ambitsioon on ehitada igal aastal vähemalt üks tuulepark
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist 9. novembril Saarde tuulepargi nurgakivi panekul.
Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist 9. novembril Saarde tuulepargi nurgakivi panekul. Foto: Mailiis Ollino

Energiaettevõtte Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist lükkab ümber, justkui koliks tuule­parkide püstitamisega energiatootmine Ida-Virumaalt ümber Pärnumaale. Tuuleparkide arendusi j­agub pea kõigisse maakondadesse.

Siiski on tõsi, et eri arendajad kavandavad tuuliku- ja päikeseparke meie kodumaakonda omajagu. Utilitas pani 9. novembril nurgakivi üheksa tuugeniga Saarde tuugenipargile, mis hakkab tuleval suvel tootma nõnda palju elektrit, et katab 40 000 majapidamise vajaduse. Pärnumaal on Utilitase suurem plaan Saare–Liivi meretuulepark.

Just Saarde tuulepargi nurgakivi asetamisel tuli Tammistiga juttu s­ellest, millal muutub elekter meie inimestele odavamaks ning miks peaks meid huvitama, kas ja kuidas naaberriigid tuuliku- ja päikeseparke ehitavad.

Milline tuulikupark Utilitasel Eestis järgmisena valmib? Või päikesepark?

Meil on ehitamisel päikesepark Harju maakonnas, mis loodetavasti valmib selle aasta lõpuks.

Kõik sõltub sellest, millised planeeringud jõuavad varem kehtestamiseni. Meil on päris arvestatav arendusportfell nii Eestis kui Lätis ja Leeduski. Ambitsioon on ehitada igal aastal vähemalt üks tuulepark.

Kas Pärnu maakonnas on ka mõni arendus?

Pärnu maakonnas on algatatud Põhja-Pärnumaal detailplaneering ja eriplaneering. Samuti Tori vallas detailplaneering ja eriplaneering. Loodetavasti jõuame seal millalgi tulemuseni.

Saarde tuulepark hakkab elektrit tootma tuleval suvel ja nõnda palju, et katab 40 000 majapidamise vajaduse.
Saarde tuulepark hakkab elektrit tootma tuleval suvel ja nõnda palju, et katab 40 000 majapidamise vajaduse. Foto: Mailiis Ollino

Kui kaugel on Saare–Liivi meretuulepargi asjad?

Keskkonnamõjude hindamise programm on läbinud avaliku kuulamise. Nüüd peame saatma omapoolsed kommentaarid tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametisse. Paralleelselt oleme alustanud kõigi keskkonnamõjude hindamiseks vajalike uuringutega. Esimese aasta uuringud on tehtud. Käivad ettevalmistused järgmise aasta uuringuteks. Samuti oleme alustanud eelprojekteerimisega. Eelprojekt peaks valmima järgmise aasta jaanuaris.

Kas mäletan õigesti, et sinna tuleb 299 tuulikut?

Esialgu taotlesime nii palju. Praeguseks on keskkonnamõjude hindamise programmis hulk vähenenud 161 tuulikuni, mis on maksimum. Keskkonnamõjude hindamine peab andma vastuse, kui palju neid sinna tegelikult paigaldada saab.

Kumb on kasulikum, kas meretuulik või maismaatuulik?

Seda on raske öelda. Energia varustuskindluses mängivad rolli eri tehnoloogiad. Vaja on maismaatuulikuid, meretuulikuid, päikesepaneele, salvestusvõimsusi, aga ka tarbijate samme ­selleks, et meil oleks võimalik elektrienergiat iga päev tarbida ja toota.

Millal saavad Eesti inimesed normaalse hinnaga elektrit osta?

Viimasel kümnel aastal ei ole Eestis tuuleparke rajatud. Loodetavasti see olukord nüüd muutub. Kui tuleb uusi tootmisvõimsusi, on sellest tulenevalt surve elektri hinna alanemisele ilmselgelt olemas. Uute võimsuste lisandudes peaks elektrihind alanema.

On kõlanud, et Eestis oligi elekter siiani liiga odav. Kas oli?

Seda ma ei oska öelda, kas oli odav. Eks see väljendas toona turureaalsust. Elektribörs Nord Pool toimib tootmistehnoloogiate sisendkulu põhiselt. Ehk turule pääsevad kõigepealt need tootmisvõimsused, mis on kütusevabad. Järgnevad soodsama omakuluga elektrijaamad. Kui nendest veel ei piisa, siis kallimad jaamad. Mida rohkem on tuule- ja päikeseparke, seda vähem läheb vaja kallimaid jaamasid.

Vene agressioonil Ukraina vastu, manipulatsioonil gaasitarnetega on olnud ilmne mõju elektrituru hindadele.

Kui Eesti jätkab elektribörsil osalemist, kuidas hind tarbija jaoks odavneb?

Nagu selgitasin, sõltub tarbija jaoks lõpphind kogu elektrimiksist, mis iga päeva jaoks kokku pannakse.

Meie jaoks on seega oluline, kuidas naaberriikides arendatakse elektri tootmist?

Jah, loomulikult. ­Juba sel suvel oleks Eesti suutnud teatud tundidel oma tarbimise päikeseelektriga ise ära katta. Kuna Lätis ja Leedus ei ole nii palju tootmisvõimsusi paigaldatud, ei läinud elektri hind meie tarbijatele odavamaks.

Mul on hea meel, et Utilitas opereerib ka Lätis ja Leedus ning kavatseb seal tuuliku- ja päikeseparke rajada.

Tarbijate jaoks muutub olukord paremaks, kui on uusi tootmisvõimsusi, mis on soodsamad ja mis muudavad kokkuvõttes elektrimiksi odavamaks.

Millest see tuleb, et pärast universaalteenuse käivitamist muutus elektri börsihind universaalteenuse taoliseks?

Viimase aasta jooksul on kõige rohkem hinda mõjutanud gaasi hind. Gaasi hind on pärast augustikuist tipptaset oluliselt langenud tänu sellele, et Euroopa gaasihoidlad on täis. LNG-gaasil on isegi teatav ülepakkumine. Sellel on mõju gaasi börsihinnale. Seeläbi elektri börsihinnale.

Kui palju tuuleparke on Eestisse vaja?

Utilitas osaleb Rohetiigri sihtasutuse tegemistes. Sihtasutuse meeskonnaga, kuhu on kaasatud Eesti parimad energeetikaeksperdid erasektorist, tehnikaülikoolist, maaülikoolist, on välja töötanud energia teekaart. Esimene versioon teekaardist avaldati eelmisel aastal. Hiljuti uuendasime seda. Seal hindasime, milline oleks sobiv elektritootmisportfell Eesti sisetarbimise katmiseks. Leidsime, et maismaal oleks juurde vaja suurusjärgus 1000 megavatti tuulikuid. See on umbes sama palju, kui Eestisse on juba rajatud ehk 145–150 tuulikut.

Postimees kirjutas novembri alguses, et Eestis on vähe sellist maad, kuhu saaks tuulikuid panna. Kuidas maa nappus teid mõjutab?

Maad on meil tegelikult piisavalt. Küsimus on, kas on sobilikke maid, mida tuuleparkide rajamiseks saab kasutada. Meie oleme eri omavalitsustes algatanud planeeringumenetlusi. Samuti leitakse tuuleenergeetikaks sobivaid alasid üldplaneeringu menetlustes, nagu näiteks Saarde vallas. Sobivaid alasid ei ole ülemäära palju, aga neid ikkagi on. Vähemalt selles ulatuses, nagu Rohetiigri energiateekaardis ette näeme, on võimalik tuuleparke rajada.

Me sooviksime, et riik teeks omalt poolt samme, et tuulepargid kerkiksid kiiremini, ehk vaataksid kriitilise pilguga üle planeeringumenetlused, loamenetlused, et asjatut bürokraatiat oleks vähem. Et me saaksime liikuda tuuleparkide rajamisega kiiremini edasi ja pakkuda leevendust energiakriisis.

Mis on tuuleala?

Tuuleala pole sugugi piirkond, kus tuul rohkem puhuks. Tuulealaks nimetatakse maad, kus on sobivad eeltingimused tuule­energia tootmiseks. Tuule­ala leitakse planeeringu menetluse käigus, olgu see eri- või üld­planeering, teatud kriteeriume arvestades. Näiteks on keskkonnaamet paika pannud ­kauguse looduskaitsealadest, ­Natura aladest, kaitsealuste ­liikide elukohast. ­Kriteeriume arvestades tekib võimalik t­uuleala, mida hakatakse ­analüüsima detailse ­lahenduse käigus. Hiljem selgub, kas sinna üldse saab tuulep­arki rajada.

Kas Vene piiri lähedus idapoolsetes maakondades mõjutab tuulikute rajamist?

Mõjutab niisama palju kui teisigi investeeringuid. On tõsi, et päris piiriäärsetes alades ei anna kaitseministeerium nüüdisaegsete kõrgete tuuleparkide rajamisele kooskõlastust ja seetõttu sinna tuuleparke ei planeerita. Aga 65 protsendile Eesti territooriumist saab tuuleparke kavandada.

Enne oli juttu, et peaks kombineerima päikese- ja tuuleenergiat. Mis on tuuleenergia eelis päikeseenergia ees? Mis olukordades on meretuulikud paremad kui maismaa tuulikud?

Praegu räägitakse rohkem hübriidparkide lahendustest, kus kombineeritakse ühte liitumispunkti näiteks päikesepaneelid ja tuulikud. Hea on see sellepärast, et sel ajal, kui päike paistab ja on tuulevaikne aeg, saab päikesepaneelidest elektrienergiat võrku anda ja liitumisressurssi otstarbekamalt ära kasutada. Talvisel, sügisesel ajal, kui päikest nii palju ei ole, toodavad elektrienergiat tuulikud. Ehk me kasutame liitumise ressursi, mis on samuti piiratud ressurss, efektiivsemalt ära. Tehnoloogiad täiendavad üksteist.

Selleks et saada puhta energia tootmisportfell kokku, ongi vaja eri tehnoloogiaid. On vaja koostootmisjaamasid, mis toodavad elektrit ja soojust ühises protsessis. On vaja tuuleparke nii merel kui maismaal, päikeseparke. Eri tehnoloogiatel on oma tugevad küljed ja nende kombineerimises seisneb nende võlu.

Asjaajamises on vaja muudatusi teha

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Foto: Sander Ilvest

Kõigepealt on vaja mõistmist, et meil on vaja kiiresti taastuvenergia võimsusi. Tegu on kohaliku energia, odavama energia ja väiksema ökoloogilise jalajäljega.

Eesmärk toota 100 protsenti elektrit taastuvatest allikatest on seatud, seaduse tasemel fikseeritud. Riigi ülesanne on strateegiline suund paika panna, nii et arendajad, investeeringute tegijad teavad: see on valik, mille riik on teinud ja sinna suunas liigutakse.

Teiseks peavad planeeringud, menetlused, keskkonnamõjude hindamised toimuma kiiresti, ladusalt, et tulemuseni jõuda. Neis asjus on meil vaja mitu muudatust teha.­ Muudatused, mida praegu menetletakse, puudutavad võrguvõimsuste vabastamist. Seda, et ka potentsiaalsele kaevandamisalale võiks tuulikuid planeerida, kui on teada, et 30 aasta jooksul seal kaevandama ei hakata. Veel mõeldakse, kuidas motiveerida taastuvenergia ostmist.

Riina Sikkut,

majandus- ja taristuminister

Märksõnad
Tagasi üles