Janika Usin ⟩ Inimesed kukuvad kodus üha rohkem

Kukkumistega seotud väljakutsete arv suureneb iga aastaga. Foto: Arved Breidaks

76aastane naine kukkus kodus ja jäi seejärel mitmeks päevaks abituna põrandale. Trepikojas oli kuulda appikarjumist: abivajaja oli 92aastane naine, kes oli voodist välja kukkunud. 60ndates naine kukkus ratastoolist ja oli kogu öö põrandal. Vanem mees hüüdis appi – ta oli kukkunud ega suutnud iseseisvalt maasta tõusta. Need on vaid mõned häirekeskuseni jõudnud kodus juhtunud kukkumised. 

Kukkumistega seotud väljakutsete arv suureneb iga aastaga. 2019. aastal sai päästeamet 726 kodukeskkonnas kukkumisega seotud väljakutset, eelmiseks aastaks oli see arv tõusnud juba 943-le. Näib, et kukkumistraumasid ja -surmasid ei ole palju, sest nendest ei räägita ning uudistest käivad tihedamini läbi liiklusõnnetused ja tulekahjud. Kuid statistika näitab, et kukkumine on suur probleem.

Kui eelmisel aastal suri mootorsõidukiga toimunud õnnetustes 71 inimest ning vingugaas ja tuli võtsid meie hulgast 32 inimest, siis kodus kukkumine sai vanemate kui 70aastaste hulgas saatuslikuks 70 inimesele. 

Me ei räägi kodus juhtunud õnnetustest küllalt palju. Ilmselt toetab seda arvamus, et mis juhtub kodus, peab jääma koduseinte vahele. Kuid kodudeski toimuv, kui see ohustab inimese tervist, peab meid huvitama. Eriti peaksime tähelepanu pöörama eakatele ja erivajadustega inimestele, sest neid ohustab kodus kukkumine kõige enam.