Igakuine tantsuõhtu - ei ole meie kandis teist sellist

Novembri viimasel neljapäeval mõni minut enne kella kuut õhtul läheb muidu juba vaikseks jäänud Pärnu Nooruse majas sagimiseks. Kingakott näpus, viigipüksid ja lendlev undruk seljas, saabuvad tantsulembesed paarid. Toimub igakuine tantsuõhtu. Ei ole meie kandis teist sellist pidu, kus tšatša või rumba rütmis jalga keerutada. Kuuldavasti on need haruldased kogu Eestis. Treener Ants Lopsiku ja tantsuklubi Fox presidendi Eda Käsperi korraldatud tantsuõhtule tullakse kohale isegi saja kilomeetri kauguselt.

Esimene saabuja on Aive, kes tutvustab end tantsuklubi Fox ühe pikaaegsema liikmena. Juuksed kammitud ja huuled üle võõbatud, saame seni, kuni ta oma tantsupartnerit Sergeid ootab, jutustada.

Õpetajana leiba teeniv Aive on tantsinud 24 aastat. 40ndates eluaastates 1998. aastal, kui Aive Pärnusse elama tuli, ei osanud ta enda sõnutsi üldse tantsida. “Kui käisin Tervise kultuurikeskuses, nägin, kuidas seal tantsiti ja tahtsin ka. Mehed tantsisid naistega, kes oskasid tantsida. Nad said kohe aru, et ma ei oska ja mind ei võetud tantsima. Aga tahtsin ikka selliste meestega tantsida, kes teevad seda kenasti, mitte niisama ei kõigu,” kirjeldas Aive, mis teda tantsuõppele motiveeris.

Ta haaras mõttel sabast ja pani lehte kuulutuse, et otsib tantsuõpetajat. Ei läinud kaua, kui hakkaski üks pikka kasvu, tantsuoskaja mees, magnetofon kaenlas, õhtuti Niidupargi koolis Aive klassiruumis käima. “Lükkasin klassis pingid seina äärde, tema tuli oma makiga ja õpetas mulle põhisammud selgeks,” meenutas Aive. Sealt edasi tulid ka tantsupartnerid, tantsuklubi Fox ja võistlusedki.