N, 2.02.2023

Kolm lugu ⟩ Naised, kes julgesid unistused teoks teha

, Postimehe ajakirjanduskooli praktikant
Naised, kes julgesid unistused teoks teha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Liisa Koodi, Kadri Manilets, Merle Laidro.
Liisa Koodi, Kadri Manilets, Merle Laidro. Foto: Pärnu Postimees
  • Liisa Koodi rajas ilusalongi Feyre ja see on nüüd laienenud Tallinnassegi.
  • Merle Laidro ettevõttes Edelstein tehakse tooteid graniidist, marmorist ja muust kivist.
  • Kadri Manilets rajas oma terviseteenuste ettevõtte Kilingi-Nõmmele.

Pärnumaa naisettevõtjad Liisa Koodi, Merle Laidro ja Kadri Manilets on enda unistuste nimel pea ees vette hüpanud ja loonud oma äri. Kolme naise tegevusalad on küll väga erinevad, kuid neid ühendab kirg oma töö vastu.

Äri algas maasikakorjajana teenitud rahast

Liisa Koodi on Pärnu südalinnas Feyre ilusalongi pidanud nüüdseks viis aastat, ettevõte on aastatega tublisti kasvanud ja hiljuti avati Tallinnas samanimeline salong. Liisa ei pelga ennast proovile panna ning varajastel hommikutundidel tööpäeva alustada ja ­hilisõhtul lõpetada pole tema jaoks probleem.

Mis ajendas teda ettevõtlusega alustama? “Mäletan lapsepõlvest oma ristiema, kes oli ilus inimene ja talle meeldis enda eest hoolitseda. Ma käisin temaga väiksena ilusalongides kaasas ja mõtlesin alati, et see on vägev töö. See maailm tundus minu jaoks põnev. Ilumaailm on sellest ajast peale mu hobi olnud ja olen selles järjest kasvanud.”

Liisa Koodi.
Liisa Koodi. Foto: Gertu Karulas

Liisa alustas oma ettevõtte loomise poole pürgimisega ­juba väga varakult. Kooli ajal harjutas ta maniküüri tegemist sõprade peal ja veetis kaheksa suve Soomes maasikaid korjates. Saadud raha hoidis ta oma tuleviku ettevõtte jaoks. Pärast gümnaasiumi käis ta kahes koolis korraga ja luges raamatuid.

Kui küsida Liisalt, mis on tema senine suurim saavutus ettevõtluses, toob ta välja inimesed. “Pind pinnaks, kõike on võimalik ajapikku üles töötada ja laiendada, aga suurim saavutus on inimesed meie ümber, kollektiivi ja klientide rahulolu on kõige tähtsam,” räägib Liisa väga suure veendumusega.

Praegu töötab ettevõttes kuus iluteenindajat, suviti on abikäsi rohkem ja praktikantidelegi on Liisa valmis alati juhendajaks hakkama. Kui palju kliente Feyre ilusalongist läbi käib, ­ ei oska Liisa öelda. Kuna aga broneeringuid tehakse mitu kuud ette ja tööpäevad venivad pikaks, arvab Liisa, et kliente on omajagu.

Liisa tunnistab, et tal ei ole kindlat aega, millal tööpäev ­lõpeb. Teeb nii, nagu kliendil on vaja. Seda peab ta arengukohaks – on vaja harjutada “ei” ütlemist.

”Minu tööpäev algab, kui silmad avan, ja lõpeb, kui silmad sulen. See töö ongi minu vaba aeg ja hobi, mul on vedanud, et see on minu elukutse. Kui mulle mu töö ei meeldiks, ei oleks seda võimalik sellise tempoga teha,” avaldab ta.

Liisa edasine siht on endale rohkem vaba aega tekitada, kuid tõdeb, et oma ettevõte tähendab pidevat stardivalmidust. “Ettevõtlus on pidev areng ja raske töö, aga tehtud töö viljad on alati motivatsioon edasi liikuda,” sõnab ta.

Palgatööle kindel “ei”

Merle Laidro on endine müügijuht, kes praeguseks on Pärnu külje all Jõõpres Edelsteini-nimelist ettevõtet pidanud juba 18 aastat. Edelstein toodab graniidist, marmorist ja muust looduslikust kivist tooteid, sealhulgas tööpindu. Merle on pälvinud mitu tiitlit: Pärnumaa nais­ettevõtja 2018, Pärnumaa aasta ema 2016 ja 2022. aasta üks kümnest parimast pere­firmast.

Kuidas sündis ettevõte Edelstein? “Mees töötas Rootsis kivitööstuses ja sellest sündis mõte teha ise oma ettevõte, sest tundus, et erilahendustele on turgu. Algusest peale oli meie soov teha kvaliteetseid erilahendusi. Kuna teistel on alati huvi teha hästi palju ja kiiresti, panustasime meie kvaliteedile ja tänu sellele keerukusele on kindlasti toodangu kogusedki väiksemad.’’

Merle Laidro.
Merle Laidro. Foto: Erakogu

Senine suurim saavutus on Merle meelest välisturule jõudmine. “Pärnus isegi võib-olla keegi ei tea, et Edelstein on kuskil nurga taga, aga kui mainida Soomes Edelsteini, siis sisustusala spetsialistid teavad. Eestis on väga väike osa meie tooteid.”

Piiri taha läheb 90 protsenti Edelsteini toodangust ja suurem osa just Soome. Edasiseks sihiks ei pea Merle niivõrd tootemahu suurendamist, vaid hoopis veel keerukamate toodete nikerdamist.

Kas läheksite veel kunagi palgatööle? “Ei, kindlasti mitte. Ma olen küllalt ettevõtlik, et mitte palgatööle minna. Oma ettevõte annab nii palju paindlikkust aja planeerimises. Tänu sellele on mu lapsed olnud väga kaasatud ja vajadust lapsehoidja järele pole olnud. Üks lastest oli umbes kolm nädalat vana, kui võtsin ta kaasa tööreisile Itaaliasse. Lapsed on tänu sellele meil väga lähedal olnud ja teavad, mida tähendab oma äri.”

Ettevõtte omamise pahupoolelt toob Merle välja, et ­ettevõtte jaoks tuleb kogu aeg olemas olla. Sellest kohustusest ei saa naljalt puhkust võtta.

”Ilma tööd tegemata ei tule tulemust, päris nii ei ole, et ma ei pea üldse midagi tegema. Lihtsalt ei anta midagi,” märgib ta.

Merle ettevõttes töötab kaheksa inimest, hooajati võib see arv siia-sinna kõikuda.

Merle soovitus alustavatele naisettevõtjatele on mõelda ­välja A-plaan, B-plaan, C-plaan ja endasse kõigutamatult uskuda. “Isendasse peab uskuma ja sa pead seda nii väga tahtma, et asi lihtsalt hakkab lõpuks toimima. Ega elus ei lähegi alati kõik hästi ja võib-olla töötab üldse mõni muu plaan, mis esialgu k­avas polnud. Ettevõtte oma­mine on nagu ultramaraton: jooksed-jooksed ning tee peal on ikka takistusi, aga sul ei ole õnnestumise kõrval muud ­varianti. See ongi sinu motivatsioon. Muidugi tuleb ka silmad-kõrvad lahti hoida ja oma konkurente tunda, oma klienti ­tunda!”

Finantsprognoos aitas hirmudega toime tulla

Kadri Manilets on Pärnumaa naine, kes pärast koondamist möödunud aasta veebruaris otsustas hakata ettevõtjaks. Kadri on õppinud füsioterapeudiks ja praegu peab ta Tervisetera äri Kilingi-Nõmmes.

Koondamise järel pani Kadri tähele, et Kilingi-Nõmmes oli füsioteraapia valdkond katmata, ja sealt hakkas idanema ettevõtjana alustamise idee.

Kes või mis oli oma firma asutamisel abiks? “Mul oli null ettevõtluskogemust, aga suur unistus. Ma võtsin ennast töötuna arvele ja käisin töötukassa pakutaval ettevõtluskoolitusel. Seal tuli teha finantsprognoos ja see andis hea pildi, mida ma võin tulevikult oodata. See rahustas mind maha ja andis julgust juurde. Finantsiliselt aitas ettevõtte esmakulud katta just töötukassa toetus.”

Kadri Manilets. 
Kadri Manilets. Foto: Gertu Karulas

Kadri peab äriga alustamise teel oma kõige suuremaks saavutuseks isikliku arengut. Valdkond, kus vaja tööd teha, on õigete klientideni jõudmine. “Minu sihtrühmad on vanemad tööealised inimesed, kes kahjuks üleliia sotsiaalmeediat ei tarbi ega loe ka kohalikku lehte, kuhu ma oma reklaami panen. Nendeni jõuda on paras pähkel, kuid siiani olen ma oma klientuuriga rahul ja loodan, et see on nii edaspidigi,’’ räägib ta. Kadri arvab, et kõige paremini levib väikses kohas reklaam inimeselt inimesele.

Mis on ettevõtte edasised sihid? “Ma olen praegu eluga üsna rahul, mu klientuur on täpselt nii suur, kui ma teha ­tahan ja jaksan. Päevad on täidetud, aga veidi aega jääb ka puhata. Hiljuti lõpetasin spordimassaaži kursuse ja laiendasin sellega teenuste valikut. Veel võiks käia tööl näiteks ­Viljandis, sealgi napib füsioterapeute.”

Samuti jõuab Kadri abis käia hooldekodudes – tegemist on parasjagu. Reeded jätab ta ­vabaks, et pühenduda perele.

Kadri soovitab jaotada ettevõttega alustamise teekonna etappideks. “Kaugem eesmärk peab olema, aga sellele pole ­vaja kohe keskenduda, kui see hirmutav tundub. Keskendu ­väikestele lõikudele ja tunne rõõmu, kui need tehtud saavad. Alguses ärkasin öösiti üles ja mind valdas paanika ja kohati petturi sündroom, et kas ma ikka olen küllalt pädev. Etappideks jagamine ja töötukassa koolitus rahustasid mind aja­pikku maha,” julgustab Kadri Manilets teisigi ettevõtja leiba maitsma.

Märksõnad
Tagasi üles