
Mõni aeg tagasi saabus mu laps koju terve hunniku toiduga, mille pakendil üksnes hieroglüüfid. Lapsevanemana jäin nõutuks: kuidas küll aimu saada, mis neis pakkides on?
Mõni aeg tagasi saabus mu laps koju terve hunniku toiduga, mille pakendil üksnes hieroglüüfid. Lapsevanemana jäin nõutuks: kuidas küll aimu saada, mis neis pakkides on?
Tekkis küsimus, et kas sellist kaupa tohib üldse müüa?
Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) toiduosakonna nõunik Tiiu Rand kinnitas, et eestikeelse märgistuseta toitu ei ole lubatud müüa. “Eestikeelse märgistuse puudumine võib ohtu seada terviseprobleemidega või muul moel tundliku tarbija,” lausus ta.
Kui PTA kontrolli käigus selgub, et märgised puuduvad, tuleb nende toodete müük kohe lõpetada ja amet teeb kauplejale ettekirjutuse puudused kõrvaldada.
Selliseid ettekirjutusi tehakse Ranna kogemust mööda harva. Tänavusi andmeid veel pole, kuid näiteks mullu edastas PTA neid 38. Toiduteabe kontrolle tehti 2021. aastal üle 6000.
Müügipakendil eestikeelse märgistuse puudumist on tuvastatud väikepoodides, mis müüvad eksootiliste riikide tooteid või rahvusköökide toite. Rand tõi näitena Indiast ja Jaapanist pärit toidukauba. Meie koju jõudnud kraam pärines niisugusest poest: Pärnus Port Arturis asuvast Jaapani animatsiooni teemalisest kauplusest Anix.
PTA Lääne regiooni juhtspetsialisti Tiina Pakkoneni sõnutsi käisid mainitud poes möödunud kuu lõpus kontrollid. Selgus, et kõigil müügipakenditel puudus eestikeelsed märgistus. Amet tegi kauplusele ettekirjutuse lisada pakenditele eestikeelne teave hiljemalt järgmise aasta jaanuari lõpuks. Kui kauplus seda ei tee, ootab 1000eurone trahv.
Anixi kaupluses käib töö, et nõuded täita. “Kõigi meie toodete koostis ja nimetus on eesti keeles klientidele kättesaadav poes toodete kõrval olevatel siltidel,” selgitasid poepidajad. “Ameti soov oli, et kogu info oleks ka toodetele kleebitud, ja me tegeleme sellega, et see juba õige pea nii oleks.”