Reportaaž ⟩ Higi, vaev ega ainumatki pisarat ehk Ainulaadne jõujuurikate võistlus Koidula koolis

• Võimlas avanes võimalus kaeda Euroopa tippu kuuluva raskejõustiklase esitusi.
• Peale Kalevipoegade näitasid oma väge heas vormis neiud.
• Võistlus on nii haruldane, et sellele tuleks patent võtta.

Kettad libisevad kõlks! ja kõlks! kalgile hõbejale tõstekangile. Kindlal sammul astub võimlasse kogunenud rahvasummast välja järjekordne vägilane. Tõstepingi kohal on 102 ja pool kilo rauda.

“Lugupeetud pealtvaatajad, nüüd hakkab juhtuma midagi erakordset,” teadustab Pärnu Koidula gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Vallo Rahnik. “Te võite kõik pöörata oma pilgud sinna, kus on Reinhard. Eduka soorituse korral on tegemist võistluste rekordiga. Nii, Reinhard, oled valmis?”

Reinhard Rebane heidab tõstepingile selili ja sätib sõrmed ümber kangi. Vaikus. Kõigi pilgud on koondunud ühte kohta. Ja siis hakkab Rahnik lugema: “Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme! Olemas! Olemas!”

Üle saali kaigub aplausitorm. Kaasaelajad rõkkavad.

Reinhard Rebane surus lamades rinnalt 102,5 kilo kümme korda. Tippvormi ajal surub ta palju enam. Foto: Mailiis Ollino

Jõumees võistles hiljuti klassikalise jõutõstmise Euroopa meistrivõistlustel. Foto: Mailiis Ollino

Reinhard Rebane tuli Koidula kooli võistlema kerge haiguse ja pikema puhkuse pealt, aga võiduks sellest piisas. Foto: Mailiis Ollino

Tõstepingilt tõusnud Rebane ei paista kaugeltki kurnatud, kui ajakirjaniku diktofon kohe soorituse järel tema nina all maandub. “Olen suht rahul,” lausub ta. “Käisin alles klassikalise jõutõstmise Euroopa meistrivõistlustel. Pärast võistlust on tõstjatel komme haigeks jääda, sest see on suur koormus kesknärvisüsteemile. Tulin siia kerge haiguse ja pikema puhkuse pealt, trennis polnud mõnda aega käinud.”

See oli üksnes nende võistluste rekord. Rebane on 100 kilo lamades rinnalt surunud 18 korda. “See oli tippvormi ajal,” mainib ta. “Võistlusvorm pole alati sama, see kõigub.”

Kui noormehed olid oma tonnid rinnalt ära surunud, astusid püünele tütarlapsed. Nende võistlus algas jõutõmmetega. Foto: Mailiis Ollino

Koidula gümnaasiumi lamades rinnalt surumise ja jõutõmmete võistluse “Tonn üles” haripunkt pole äsja nähtuga küllap ületatud, sest nagu Rahnik ennist reporterile kõrva sosistas, on tänase staari Rebase trumpala hoopis jõutõmbed.

Häid tulemusi, kompromissitut võitlust iseendaga ja eneseületust kaasaelajate marulisel ergutusel näitasid paljud teisedki. Näiteks jõuproovi avaetteaste teinud Kenerth Reimets ei pidanud vahetult pärast oma sooritust vajalikuks pakkuda, mis koha see talle annab, sest temale oligi tähtsaim ennast ületada. “Olen päris rahul,” rõõmustas 16 korda 70 kilo rinnalt surunud noormees. “Ma pole seda varem suutnud!”

Reimets harjutas eesmärgipäraselt. “Ma olen viimased paar nädalat ainult sedasama harjutust teinud,” tunnistas ta, märkides, et nädala eest suutis sama raskust lamades rinnalt suruda neli korda vähem kui äsja. “Väike tõus on olnud selle ajaga.”

Tugevad noormehed ja neiud näitasid Koidula gümnaasiumis võistlusel "Tonn üles" häid tulemusi, kompromissitut võitlust iseendaga ja eneseületust kaasaelajate marulisel ergutusel. Foto: Mailiis Ollino

Igat õpilast kõigest väest julgustav kehalise kasvatuse õpetaja Rahnik seletab aplauside ja tunnustushõigete vahel, et kui maja põhjalikul ümberehitamisel läinud kümnendi keskel rajati kooli keldrikorrusele jõusaal, hakkas jõujuurikaid juurde tulema. Mõni veedab kõik vabad hetked koolipäevast jõusaalis.

Rahnik selgitab, et igal aastal suruvad nad veebruaris kehalise kasvatuse tunnis teatud protsendi oma kehakaalust. Näiteks: 11. klassis peab iga noormees suutma suruda korra 85 ja viis korda 70 protsenti oma kehakaalust. “See on Harju keskmine, mis näitab ära elementaarse võimekuse,” märgib õpetaja. “Kui tahad kaks viit saada, lükkad 85 protsenti oma kehakaalust üles viis korda. Siis oled sa keskmisest tükk maad võimekam. Väga hästi mõjub, see on kõva stiimul.”

Võistlusi alustati lamades rinnalt surumisega, aga õige pea liiguti võimla teise otsa, kus asuti jõutõmbeid tegema. Foto: Mailiis Ollino

“Väga hea, tubli, hästi, Kaspar!” hüüab Rahnik järsku ja plaksutab heakskiitvalt soorituse lõpetanud noormehele.

Nagu võistluse nimi vihjab, tuleb nii rinnaltsurumises kui jõutõmmetes üles saada tonn. Alla selle ei lähe tulemus kirja. Näiteks: 50 kilogrammi tuleks rinnalt suruda 20 korda. Võidab aga see, kellel on suurim algraskus ja väikseim korduste arv. Rahnik toob veel näite, et nii 77,5 kui 80 kiloga tuleb tonni täissaamiseks teha 13 kordust. Ta täpsustab, et siis võidab muidugi see, kes surub 80 kilo.

Tõsi, neiud, kes on siin väga heas vormis, tonni siiski üles ei suru ega tõmba.

“Nii, Eke, läks! Üks, kaks …” hõikab Rahnik nüüd järgmisele õpilasele ja asub noormehele tema kordusi lugedes kaasa elama. “Hästi, Eke! Tubli, Eke! Väga hea!” aplodeerib õpetaja ühes publikuga.

Niisuguse formaadiga rinnaltsurumise ja jõutõmmete võistlust Rahniku teada üheski teises koolis ei korraldata. “Peame sellele patendi võtma,” muheleb ta.

Noormehed pidid tegema nii palju kordusi, et nad lükkaksid üles vähemalt tonni. Foto: Mailiis Ollino

Esimesel spordipäeval pärast kooli jõusaali valmimist läks Rahnik nelja–viie tugevama noormehega jõusaali. “Mõtlesime, mida seal teha ja siis iga vend lükkas 70 kilo. Üks neist siis ütles, et seda on liiga vähe,” meenutab õpetaja. Nad jõudsid tõdemusele, et eks siis tule rohkem suruda.

Nii sündiski Koidula kooli võistlus “Tonn üles”, kuhu igal aastal kutsutakse linna ülejäänud koolide õpilasigi, kes, tõsi, pole sinna väga kippunud. Mõni siiski. Üleeile toimus võistlus kuuendat korda.

“Võimas! Hästi, Dan!” plaksutab Rahnik taas. “Väga hea!”

Pärnu Koidula gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Vallo Rahnik julgustas igat õpilast kõigest väest aplauside ning tunnustushõigete ja -sõnadega. Foto: Mailiis Ollino

Rahnik märgib, et tema on üksnes juhendaja, õpilased korraldavad üritust ise. “See kasvatab neid palju,” lausub ta. “Nad peavad kõigega arvestama: tunniplaani, õpetajate suhtumisega …”

Üleeilset võistlust korraldasid 11. klassi õpilased Hans Alfons Haljas ja Henry Sarapuu. Iga sooritus tehti kaasõpilasest peakohtuniku Kärolin Rohtla valvsa pilgu all.

“Nii! Me oleme valmis, viimane võistleja!” hõikab Rahnik, publik taustal plaksutamas ja huilgamas. “Tõsine keskendumine – see eeldab head sooritust!” julgustab ta valjult, lausudes seejärel vaikselt siinkirjutajale: “Ta ütles mulle, et tal on täpselt piiri peal, kas ta jõuab või ei jõua …”

Ilusti jõuab. Gregor Kuusk surub 62,5 kilo 16 korda – täpselt tonni.

Ehk annab see pilk kinnituse, et peale hea füüsilise vormi ja tehnika aitab sportlasel sihile jõuda sügav keskendumine. Foto: Mailiis Ollino

Liise Väliste tõmbas 65kilose kangi maast lahti kaheksa korda. Foto: Mailiis Ollino

Nüüd asuvad tugevad noored jõutõmbeid tegema. Rahnik meenutab, et mullu ei mahtunud Reinhard Rebase kõik raskused kangile äragi. “Nüüd tõime suuremad kettad,” sõnab õpetaja.

Kõigepealt asuvad võistlustulle aga neiud. Suurima raskuse – 90 kilogrammi – tõmbavad maast lahti Maria Viktoria Last ja Reya Soontalu, mõlemad kuus korda. Heas vormis tütarlapsed tõdevad, et jõutrenni teevad nad kogu aeg. Sellegipoolest tuli sisse väike ärevus.

“Ma pidin 100 kiloga tegema, aga ma ei julgenud,” avaldab Last.

“Mul oli samuti elu paanika, siin need kettad tundusid palju raskemad kui muidu,” lisab Soontalu. “Aga siin on kõik nii toetavad, elavad kaasa. See on hästi armas.”

Miks teile meeldivad jõualad? “Siis sa tunned end tugevana,” sõnab Last.

Soontalu toob esile, et see annab võimaluse tõestada, milleks sa võimeline oled, kui treenid, arened ja õigesti toitud.

Nii õpetaja kui õpilased lähevad silmanähtavalt elevile, kui nende ees püünel seisab Reinhard Rebane, jalge ees 250kilone kang.

Nii õpetaja kui õpilased lähevad silmanähtavalt elevile, kui nende ees püünel seisab Reinhard Rebane, jalge ees 250kilone kang. Foto: Mailiis Ollino

“Tahaks öelda, et nagu looma jõud, aga nii ei sobi vist öelda,” lausub Rahnik. “Ütlen siis, et tõeline Kalevipoeg!”

Rahnik teeb saalitäiele rahvale ettepaneku, et iga kord, kui jõumees kangi maast üles tõmbab, ütlevad kõik kooris: “Huhh!”

Rebane kummardub, haarab kangist, kohendab maas taldu, sätib sõrmi ja ajab end siis kangi küljes pingule.

"Huhh!" möirgasid kaaslased iga kord, kui Reinhard Rebane veerand tonni maast üles tõmbas. Foto: Mailiis Ollino

“Huhh!” möirgavad kaasaelajad.

Kang kukub esimese eduka jõutõmbe järel maha hirmsa mütsatusega.

“Huhh!”

Mütaki!

“Huhh!”

Mütaki!

“Huhh!”

Mütaki! Aplaus. Huilged. Kestvad kiiduavaldused. Järjekordne võistluste rekord on sündinud.

Punkti panevad võistlusele aga tugevad tütarlapsed, lõpetades võistluse sellega, millega poisid alustasid: rinnalt surumisega.

Rahnik selgitab, et nad katsuvad aasta ringi eri spordialadel võistlusi korraldada. Tõdedes, et jalgpallist ei saa üle ega ümber. Samuti mängivad noormehed ja neiud segavõrkpalli. Kunagine korvpallur ja korvpallitreener Rahnik tõdeb, et eks sedagi ala tule koolis elus hoida.

Koidulas korraldatakse sportmängude mitmevõistlust: geim ehk 25 punkti võrkpalli, kümme minutit saalijalgpalli ja kümme minutit korvpalli. “Igast klassist valitakse kaheksa õpilast, universaalid, iga mängu jaoks valitakse nende kaheksa hulgast õiged mängijad ja nii mängime ühe tunni jooksul kolm spordiala läbi,” selgitab õpetaja. “Väga lahe!”

Juurde on tulnud uuemad alad, näiteks kettagolf. Samuti võtavad õpilased mõõtu sulgpallis ja lauatennises.

Rahniku jutu järgi peavad koolispordi toimimiseks täidetud olema kindlad punktid. Esiteks peab üritus olema hästi organiseeritud. Iga võistlus olgu võrdlemisi lühike ja konkreetne, pole mõtet seda pikaks venitada. Igal juhul eeldab see koolis teatud hulka selle ala harrastajaid. “Muidugi peab olema ka üldine huvi,” nendib õpetaja. “Meil on see mass muidugi nii suur, et leiame iga ala peale tegijaid.”

Reya Soontalu surus 40kilost kangi 13 korda. Foto: Mailiis Ollino