:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/13/15022113t1h053f.jpg)
Möödunud nädalal tihedas lumesajus koeraga lumme mattuvat rada pidi sammudes hakkas silma kaks tardunud tumedat kuju. Olin täpselt sellessamas kohas näinud pidevalt metskitsi, kes huvitusid kangesti põllul leiduvast orasest, inimest sugugi pelgamata. Kui koer on jalutusrihma otsas, ei pista nad tedagi nähes jooksu.
Ma olin pisut pettunud, sest enne seda käiku kaalusin pikalt, kas haaran kaameragi kaasa, sest lootust tabada mõni metskits lumesajus oli küll ja veel. Panin kogude taluvusläve korralikult proovile, kõndisin aina lähemale ja ühel hetkel kõnetasin kõva häälega mõlemat looma. Põllul olev metskits püsis paigal kui kivikuju, kuid temaga samal joonel paiknenud tumedam kogu pööras end minu suunas ja asetas taguotsa maadligi.