Toomas Kivimägi ⟩ Via Balticast on saanud (riigi) prioriteet

Sel aastal alustati Pärnu–Uulu 2+2-teelõigu ehitustöödega. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Kõik teed viivad Pärnusse. Ka need, mis lõpevad Roomas. Kaugtöö, viimaste aastate suurim “leid”: ressurssisäästlik, keskkonnasõbralik, operatiivne, mugav jpm, pole vähendanud füüsiliste ühenduste – maantee, raudtee, lennutee – tähtsust. Inimesed reisivad rohkem kui kunagi varem. Pärnul on siin jätkuvalt suur potentsiaal.

Ent paradigma on muutunud. Järgnevate aastate TEN-T võrgustike (ehk üleeuroopaliste transpordivõrgustike, toim) prioriteet on Via Baltica. Põhjusega. Ent mitte iseenesest. See on olnud üks minu kahest suuremast proovikivist riigikogus ja nüüd oleme jõudnud viljadeni. Esmalt ajaloost: viimased suuremad tööd olid Ehitajate tee ja Liivi tee väljaehitamine (2012, maksumus 39 miljonit eurot), Nurme sild ja 2+1-maanteelõik (2017, maksumus 13 miljonit eurot) ning Ääsmäe–Kernu 2+1-maanteelõik, 9,1 kilomeetrit (2017, maksumus 13 miljonit eurot).

Sel aastal alustati Pärnu–Uulu 2+2-teelõigu ehitustöödega, kaheksa kilomeetrit, maksumus ligemale 40 miljonit eurot. Tööde valmimise tähtaeg (jõulud!) 2024.

Järgmise aasta alguses kuulutatakse välja riigihange Pärnu–Sauga (ringtee) 2+2-maantee ehitamiseks. Pikkus 2,6 kilomeetrit. See lõik on Via Baltical Pärnu maakonnas suurima liikluskoormusega: 12 810 autot, sealhulgas 2382 veoautot ööpäevas (aasta 2021 andmed). Rekade arv on viimase viie–kuue aastaga kasvanud lausa 50 protsenti, ulatudes keskmiselt 2000 autorongini ööpäevas, kaks korda rohkem kui Tallinna–Tartu maanteel.