Toomas Kivimägi ⟩ Via Balticast on saanud (riigi) prioriteet (1)

Copy
Sel aastal alustati Pärnu–Uulu 2+2-teelõigu ehitustöödega.
Sel aastal alustati Pärnu–Uulu 2+2-teelõigu ehitustöödega. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Kõik teed viivad Pärnusse. Ka need, mis lõpevad Roomas. Kaugtöö, viimaste aastate suurim “leid”: ressurssisäästlik, keskkonnasõbralik, operatiivne, mugav jpm, pole vähendanud füüsiliste ühenduste – maantee, raudtee, lennutee – tähtsust. Inimesed reisivad rohkem kui kunagi varem. Pärnul on siin jätkuvalt suur potentsiaal.

Ent paradigma on muutunud. Järgnevate aastate TEN-T võrgustike (ehk üleeuroopaliste transpordivõrgustike, toim) prioriteet on Via Baltica. Põhjusega. Ent mitte iseenesest. See on olnud üks minu kahest suuremast proovikivist riigikogus ja nüüd oleme jõudnud viljadeni. Esmalt ajaloost: viimased suuremad tööd olid Ehitajate tee ja Liivi tee väljaehitamine (2012, maksumus 39 miljonit eurot), Nurme sild ja 2+1-maanteelõik (2017, maksumus 13 miljonit eurot) ning Ääsmäe–Kernu 2+1-maanteelõik, 9,1 kilomeetrit (2017, maksumus 13 miljonit eurot).

Sel aastal alustati Pärnu–Uulu 2+2-teelõigu ehitustöödega, kaheksa kilomeetrit, maksumus ligemale 40 miljonit eurot. Tööde valmimise tähtaeg (jõulud!) 2024.

Järgmise aasta alguses kuulutatakse välja riigihange Pärnu–Sauga (ringtee) 2+2-maantee ehitamiseks. Pikkus 2,6 kilomeetrit. See lõik on Via Baltical Pärnu maakonnas suurima liikluskoormusega: 12 810 autot, sealhulgas 2382 veoautot ööpäevas (aasta 2021 andmed). Rekade arv on viimase viie–kuue aastaga kasvanud lausa 50 protsenti, ulatudes keskmiselt 2000 autorongini ööpäevas, kaks korda rohkem kui Tallinna–Tartu maanteel.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles