Vanal ajal oli 8. märts ehk rahvusvaheline naistepäev riiklik püha, aga Eesti Vabariigi ajal seda päeva pühana ei tähistata sest seda peetakse nõuka- aegseks pühaks. Veider küll, et rahvusvaheline püha on vene püha?
Naistepäev võib sel aastal olla suisa riigipüha streigi tõttu
Julgen arvata, et naistel oleks küll hea meel, kui 8. märts oleks riiklik püha ning nad saaksid kodus pereringis olla või sõpradel külas käia.
Sel aastal on sellel naistepäeval natukene huumori aroom juures, sest sellele eelnevale päevale ning ka naistepäevale sattus streikide- tööseisakute aeg ning julgen arvata, et seda streikimist kasutatakse naistepäeva puhul ka rõõmuga ära, et selliselt endale vaba päev "sebida".
Streik ja põhjus selleks pole muidugi nalja tegemise asi, sest kui ikka palka tõsta ei taheta riigi poolt, siis see naljakas küll pole. Nali on aga see, et seoses streigiga saavad ka meie riigi kodanikud naistepäeva tähistada ning naistepäev võiks ollagi tähtpäevana streigipäev ning edaspidi kui mujal maailmas peetakse 8. märtsil naistepäeva kui riigipüha, siis Eesti Vabariigis võiks olla see päev streigipäevana samuti vaba päev soovijatele niiöelda.
Ka naistepäevaga on lugu selline, et mõned ei arva naistepäevast midagi erilist ehk päev nagu päev ikka, aga mõned teised jälle vägagi peavad naistepäeva tähtsaks päevaks.
Mulle meenub ka üks naistepäev Tori Sotsiaalmajas kui juhataja Ave Aaslaidi eestvedamisel korraldati seal "Stiilipidu" ning õhtul lauldi karaoket tegevusjuhendaja Marianne Okase eestvedamisel.
Peol oli ka selline nõue, et "Stiilipeo" riietus naistepäeva puhul pidi olema valitud taaskasutustoast ning kodus selga pandud kostüüm arvesse ei läinud. See pidu oli igati lahe ning Ave Aaslaid ja Marianne Okas said palju kiidusõnu ja tänu kohale tulnute poolt.
Karaoke käis selliselt, et laul pandi Tori Sotsiaalmajas käima ja laulusõnad suurele ekraanile ning soovijad said tellida erinevaid laule, et neid siis laulda kohaletulnud rahvale.