Jüri Kirss ⟩ Õige saunaviht peksab kehahädad välja

Viht on tähtis osa saunakultuurist. Foto: Urmas Luik

Nüüdismaailm dikteerib järjekindlalt oma reegleid. Dikteerib, kuid kas peaksime nende reeglitega alati nõustuma? Pärnu sauna küsimus on kui kuum kartul olnud juba kümmekond aastat. Eelarvelistel kaalutlustel oleks linn pidanud selle ammu kinni panema, aga raha pole meie maailmas ainuke väärtus. Julgen arvata, et isegi mitte peamine. Rahva tervis, nii füüsiline kui vaimne, on rahast palju tähtsam. Raha allikaid tuleb just rakendada projektidesse, mis on pühendatud inimestele ja nende tervisele.

Pärnu saun, mis sai ehitatud 1995. aastal, on kohalikele hästi teada. See on linna ainuke sedalaadi asutus ja asub Karja tänaval. Sauna asukoht on tähelepanuväärne selle poolest, et sinna on ühtviisi mugav jõuda peaaegu igast linnaosast. Sauna on linnaelanikud alati hinnanud ja see naudib endiselt teenitud populaarsust.

Tõsiasi on see, et pärast linna üleujutamist spaadega on linnasauna külastatavus kõvasti langenud. Kui 2009. aastal kasutas saunaprotseduure aastas umbes 50 000 inimest, võib nüüd sellisest näitajast vaid unistada. Niisiis tuleks meie saunamaja vaikselt sulgeda – nii järeldasid mõned Pärnu ametivõimude esindajad, kes mäletavad, et 2019. aastal kulus sauna remondiks koguni 75 000 eurot. Öeldi, et mingu kõik spaadesse ja linnakodanike enda majadeski pole ju veega mingit probleemi. Nii see on, aga mitte päris.