Annika Auväärt ⟩ See sindrima terve mõistus!

Nendel jõuludel sain kingiks kollase klaveri. Foto: Erakogu

Oli jõulueelne õhtu. Toanurgas seisis vendade ja isaga maja tagant metsast toodud kuusepuu, mille värvilised kuubikukujulised lambikesed ainukeseks valgusallikaks, taustaks mängis kassetikas vaikselt Tarmo Pihlap. Elasime vendade ja ema-isaga, pead-jalad koos, väikeses korteris. Nooremad vennad olid parajad rüblikud, aga tol õhtul valitses kodus harukordne rahu, sest nemad juba magasid.

Ema ja isa valmistasid kartulisalatit. Siis punus ema mulle patsid, et homsel, aasta kõige oodatumal päeval pidulikum välja näeksin. Mu hinges kripeldas ootus nagu igal eelmisel aastal. Seda tunnet on raske millegagi võrrelda.

Järgmine mälupilt viib mind jõulutaadi ette. Seisan seal oma lokkidega.