Kuula! ⟩ Kümme vimkaga jõululugu

The Boondocksi trummar ja taustavokakist Karl Kevad jagab kümme jõululoo soovitust, mida ta ise pühade ajal mängima paneks. Foto: Erakogu

Kui igihaljad “Aisakell” ja “Oh, kuusepuu” või päevast päeva igas raadiojaamas ja ostukeskuses kõlavad “Last Christmas” ja “All I Want For Christmas Is You” hakkavad küllale liiga tegema, tasub jõuluaja muusikaprogrammi valida midagi uut, huvitavat ja ootamatutki.

Pärnu Postimees palus kümme muusikasoovitust siinse rokiskeene ühe lipulaeva The Boondocksi trummarilt Karl Kevadelt, kes pani ka kirja, miks see või teine lugu teda jõulude ajal kõnetab.

“Mul endal on jõulud pigem alati ebastabiilselt möödunud, väiksena oli palju ringi rändamist ja jõulud toimusid alati eri kohtades. Samas oli see vähemalt kordki aastas, kus mööda Eestit laiali olnud pere kokku tuli. Seega väga klišeelikult on minu jaoks jõulud see harv (ja südamlik) aeg, kus pereliikmed on koos. Ning jah, mulle väga meeldib (kalleid) kinke saada!” rääkis Kevad, kui tähtis jõuluaeg tema jaoks on.

Aga üks noot on parem kui tuhat sõna – siit tulevad Karli muusikasoovitused!

Alustame ninakalt. Kommertsialism ja konsumerism on miski, mis kahjuks paljudel jõuludega seostub. Noel Gallagheri 2019. aasta “Wandering Star” on lugu, mis selle sõnumi kenasti kokku võtab, juhtides tähelepanu, et jõulude mõte ei peaks olema kõigest kallite kinkide ostmine.

Armsa muusikavideo kangelane on jõuluvana, kes vaesele pühade-šoppajale poest kauba varastamisel abiks on. Siis minnakse üheskoos kinke jagama nendele, kelle tihti ära unustame, kellel on vähem kui meil ja keda pühade ajal samuti meeles pidama peaksime. Humoorikas, aga sellegipoolest väga südamlik lugu kisub minulgi pisara silma.

Jõulurõõmu tunnevad punkaridki. Ramonesi 1989. aasta “Merry Christmas (I Don‘t Want to Fight Tonight)” on ehk üks tuntumaid jõulupunkpalu. Muusikavideo on samuti pärl ja algab muidugi punkaritele sobilikult peretüliga.

Jätkates pungi-toonil. Massachussettsi osariigist pärit USA punkarid Dropkick Murphys on tuntud oma kelti sugemetega punkroki tõttu. Tänavu tähistab 10 aasta juubelit nende jõululugu “The Season’s Upon Us”. Kes inglise keelt pisutki valdab, saab omajagu naerda ka irooniast pulbitsevate sõnade üle — “My sisters are wackjobs, I wish I had none/Their husbands are losers and so are their sons.”

Jõulud on kokkuhoidmise aeg. Seda vahest eriti tänapäeva Eestis, kus peabki väga kokkuhoidlikult elama. Paslik siinkohal soovitada teadaolevalt lühimat jõululugu — AYU Quarteti “The World’s Shortest Christmas Song”. Kel pikad salmid meelde ei jää, võib proovida jõuluvanale tänavu seda pala esitada.

See pole nüüd otseselt laul, aga pühadepalasid otsides meenus mulle Kreisiraadio sketš, mis algab Leedo Toosti (Peeter Oja) renditsiooniga unustamatust jõululoost “Aisakell”. Lõpus kuuleme ka Ain Zakki (Võrno) versiooni. Lugude kuulamise vahelduseks ... miks mitte meenutada vanu aegu, kui Eesti televisioonis veel huumoritki näha sai.

Üks minu isiklikke lemmikjõulupalasid on Eartha Kitti 1953. aasta lugu “Santa Baby”. Ei möödu ükski jõul, mil ma seda lugu kas või korra karaokes ei laulaks!

Ei suuda ma jätta ka üht oma bändi (The Boondocks) jõululugu “Rainy Christmas” meelde tuletamata. Variant oli kas võtta mingi oma vana lugu ja lihtsalt kuljused lisada või kirjutada nullist uus jõululugu. 2016. aastal otsustasime viimase kasuks.

Britid valisid mõni aasta tagasi läbi aegade oma suurimaks lemmikjõululooks glämm-roki staaride Slade’i “Merry Xmas Everybody”. Netiavarustest leidsin aga omaenda lemmikartisti — Oasisest tuntud Noel Gallagheri — kaverversiooni. Head kuulamist!

Kuidas saaksid jõulud mööduda kas või ühe korra “Prints Zamundast” vaatamata? Sündi-popi duo The Systemi retrohõngu täis “Coming to America” on Eddie Murphy 1988. aasta jõuluklassika tunnusmeloodia.

Lõpetuseks olen valinud filmimuusika, mille tunneb ilmselt ära iga eestlane. John Williamsi soundtrack 1990. aasta filmile “Üksinda kodus” on üks meeldejäävamaid tunnusmeloodiaid ning paslikult müstiline teos.