Jõulumõtisklus ⟩ Rahu Looja, kaasinimese ja iseendaga

Saarte praostkonna vikaarõpetaja ja endine Audru kiriku õpetaja Tiina Janno. Foto: Toomas_Mitt

Jõulude tulek tähendab muu hulgas kiirustamist ja stressi, osa jõulukingitusi on veel pakkimata, kodu koristamine ja kaunistamine lõpule viimata. Pühadesagin saarab meid kaasa, aga jõulutunde juurde kuuluvad vaiksed mõtisklushetkedki, mil meenutame, milliseid jõule on meie elus ette tulnud. Mida pikem elu, seda enam eri mälestusi.

Vanemad inimesed mäletavad ehk kogunemisi talutares, kus lapsed said luuletuse või laulu eest kingituseks kuuselt võetud prääniku, suhkrukommi või punapõskse õuna. Siberisse küüditatud mäletavad rõõmu jõuluõhtul jagatud leivapalast ja hämaras barakis lauldud jõululauludest. Need on olnud tänapäevases mõistes vaesed pühad, ometi ei puudunud neist jõuludele omane soojus.

Vahel on jõulud olnud rikkamad, vahel vaesemad. Mõnikord on kõik olulised inimesed olnud kohal, teinekord mitte. Vahel on tuba olnud täidetud laste rõõmsast kilkamisest, teinekord on inimesed olnud pahurad ja riiutujus. Paljudel on meeles haigevoodis veedetud jõulud. Ka sel aastal ei saa me mõelda rahulikest ja turvalistest jõuludest, kuna Ukrainas käib sõda, mis tähendab miljonitele inimestele kurba ja rasket aega.