Jaanus Männik Muusikapaleest ja väärtmuusikast Pärnus

Copy
Pärnu kontserdimaja tähtsust kohalikus kultuurielus on raske üle hinnata.
Pärnu kontserdimaja tähtsust kohalikus kultuurielus on raske üle hinnata. Foto: Carine Metsarand

Maestro Paavo Järvi on oma intervjuudes rõhutanud, et geniaalsete heliloojate loomingu esitamine tipporkestritega on temale suur privileeg. 20 aastat Eesti parima akustikaga 900kohalises Pärnu kontserdimajas Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi, Eri Klasi, Tõnu Kaljuste, Mikk Üleoja, Jüri Alperteni ning paljude teiste külalis- ja oma väärtdirigentide juhatatud väga heade ja heade orkestrite-kooride-solistide kuulamine on publikule olnud kindlasti tohutu privileeg! Siin, oma kodus, kümneid kordi aastas!

Pärnu kontserdimaja 20. aastapäeva kontsert, Pärnu linnaorkestri muusikud, dirigendid ja seal kuuldud peokõned olid muljet avaldavad. Algusest tänini muusikamaja edukalt juhtinud Marika Pärgilt saime kuulda 20 aasta kontserdipubliku üldarvu: 800 000 inimest ehk Pärnu linna jagu, 40 000 aastas!

Muusikapalees kõlava-nähtava parandamatu püsikundena söandan üht-teist meenutada. Saan tugineda ka oma varasematele, 1972. aasta õppepraktika ajast Päriveres EPA tudengina alguse saanud muusikaelamustele Pärnus. Muljeid on kogunenud 50 aasta jagu.

See, et Pärnu on püsipärnakatele ja pärnumaalastele parim linn, on mõistetav. Looduselt saadud oivalised võimalused toimida kuurortlinnana ja Eesti suurima ja ühe metsarikkama maakonna keskusena räägivad iseenda eest ja on üsna hästi ära kasutatud. Et Pärnut peab parimaks linnaks üleilmsete tippdirigentide hulka kuuluv Järvide muusikadünastia, pole kingitus üksnes Pärnule.

Tagasi üles