Loodusvaatlus ⟩ Tänavune talv paistab silma talvikeste rohkusega

Praegu võib seada sammud ükskõik millise suurema põllu serva ja olla kindel, et taimevarte vahel vudib kamp talvikesi, kes aina kõrsi maadligi painutavad. Foto: Karl Adami

Lumekiht on võrreldes kuu keskpaigaga sula järel tuntavalt ahenenud, aga loomadel on selle vähesegagi tükk tegemist. Seda enam, et kuigi päevad tasapisi nüüd pikemaks venivad, napib päevavalgust ja suurem osa kaalukamatest talvekuudest alles ees. Mul on veidi kahjugi, et see pime aeg nüüd vaikselt seljatatud saab.

Mind on aastaid võlunud detsember, mil lumi maad katab ja millesse on päikesepaisteline päevgi pikitud. Jõulukuu päikeseketas on loid ega kanguta puudelt puuderlund nõnda innukalt nagu jaanuari lõpus. Ka on loojangujärgne lillakates, roosades, sinakates ja oranžikates toonides taevakuma köitvam, eriti kui pakanegi paugub. Lumiste ilmadega pole detsembris silmailu pakkunud üksnes puhevil leevikesed, vaid ka talvikesesalgad.

Tänavu on nende kollakate lindude kutsehüüud minu käike saatnud juba augusti lõpust saati ja kuna toitu näib jaguvat, pole neil seni kiiret olnud. Nii mõningi viljapõld on sügisese lõikuse järel puutumata jäänud ja nõnda piisab neil siiani nokaesist. Püsirohumaid on samuti omajagu juurde tekkinud ja neilgi turritab taimevarsi.