Põhja-Pärnumaal tehakse Aivar Mäe juhtimisel kultuurirevolutsiooni

Kultuurimaja ja vallamaja peale ehitatava Mihkel Lüdigi nimelise Vändra muusikakooli arhitektuurse eskiisi on teinud Tanel Tuhal. Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal

Põhja-Pärnumaal tehakse kultuurielus revolutsiooni. Algaval aastal avatakse siin Mihkel Lüdigi nimeline kontserdisaal, mille esinejate nimekiri on pea niisama uhke kui Pärnu kontserdimajas, ainult veidi kammerlikum.

Lüdigi saali avamise kontsertide sarjas “Laulud nüüd tulevad” esinejate seast leiab dirigent Tõnu Kaljuste Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestriga, Hortus Musicuse ja Ain Angeri. Esimese kontserdi juhatab filharmoonia kammerkoori esituses sisse Lüdigi “Koit”.

Vallavanem Aivar Mäe kinnitas, et avakontserdi 60-liikmelise koosseisu esindus on saali juba üle vaadanud, jäädes väga rahule nii orkestri kui koori poolelt. Rahvas on ootel ja esimese piletimüüginädalaga on üle poole saalist huvilistega täitunud: leidub omakandi rahvast, aga ka Pärnust ja Viljandist, Paidest ja Türilt, Raplast.

Aivar Mäe, olete Eesti kontserdimajade loojana saalide akustikaga väga hästi kursis. Pärnu kontserdimaja akustikat (Linda Madalik) on rahvusvaheliselt kiidetud ja nimetatud Eesti parimaks. Kuidas Vändra saaliga lood on?

Vändraga on niimoodi, et tegemist on ju kammersaaliga: 300kohaline, ta ei ole suur saal. Aga 300 on, ma arvan, ka väga hästi. Tal on kõrgust, ta on ehitatud akustika kuldsete reeglite järgi: laius, pikkus, kõrgus. Seal on paar niisugust kohta, kus tühja saali puhul on probleem: tekib imelik järelkaja. Kui inimesed on saalis, siis seda pole. Aga muidu on väga hea saal.

Kuidas te seda kontrollisite, istusite kõik kohad läbi?

Istusin kohad läbi ja proovisin ja Vändra saali akustika eest on samuti vastutanud Linda Madalik, kes kindlasti on Eesti, kui mitte Baltimaade parim akustik. Temaga arutasime ka selle läbi. Tema haldjakäega on see saal üle käidud.