25 aastat barbarite filmipäevadest ⟩ Uued põlvkonnad janunevad moodsate visuaalide järele

Aprillis 1998 toimusid Mai kultuurikeskuses Pärnu filmipäevad. Kunstnikud lõid filmimeestelt ürituse üle. “Süüdi” on selles Mai keskuse reklaamijuht Tiiu Leis ja videokunsti nuusutanud Al Paldrok. Foto: Tiiu Leisi erakogu/Pärnu filmipäevade kataloog

Mai kultuurikeskuses 25 aastat tagasi toimunud barbarite filmipäevadest on edasi liigutud AV-kärasse. Pärnu Fideofestivali (nimi on tuletatud filmi- ja videopäevadest) korraldaja Al Paldrok väidab, et tänapäeval vaatab iga mees filmimehena maailma läbi oma mobiiltelefoni kaamera.

1998. aastal Mai kultuurikeskuses korraldatud Pärnu filmipäevade aines oli kriitikute arvates esmapilgul seosetuna tunduv kompott dokumentaalfilmist, reklaamist ja videokunstist (Do-Re-Vi), filmitegijad suhtusid video sissetoomisse eelarvamusega ja lugesid ürituse kinokunstile kadunuks.

Oli ka aeg, sest Do-Re-Vi päevadega lõppes ühtlasi aegunud komme näidata filme 68millimeetriselt lindilt: kõik linateosed, mida toona Mais näidati, olid salvestatud VHS-kassettidele.

Teemade valikulgi oli olukord selline, et mängu- ja animafilmi päevad olid varem ära peetud, filmitegijate arvamust seekord ei küsitud ja vastutasuks ristisid nad oma artiklites ürituse barbarite filmipäevadeks.

Mai kino oli 1998ndal koht, kus filmipäevade raames reklaamfilme suurteostena esimest korda suurel linal esitati, ilma et nendele oleks mingit “päris” filmi järgnenud. Vähe sellest, reklaamfilmid said auhinna, loosi teel.

Samal ajal käis kõikjal erastamine (ärastamine) – keegi ei teadnud, mis kinodest või kultuurikeskustest saama hakkab.

Võib-olla olidki korraldajad kinokunstis võhikud, kuid kui esimene sõnapool välja jätta, siis teine pool sellest toimis, ja ennenägemata moel! Terve linn täitus kunstnikehakatistega, kohal olid kõigi reklaamibüroode esindajad, rääkimata kogu Eesti filmimeestest.