Arenguseire keskus ⟩ Ukraina sõja mõju pärnumaalastele ei lõpe koos sõjaga

Eesti ja samuti Pärnumaa peavad suutma korraga nii siia jäävaid ukrainlasi lõimida kui tegelda nende tagasipöördumise toetamisega. Foto: Urmas Luik

Ukraina sõda avaldab Eestile ja Pärnumaale mõju – peale muutuste majanduses ja julgeolekuolukorras – ka saabuvate põgenike kaudu. Eesti peab suutma korraga nii siia jäävaid ukrainlasi lõimida kui ka tegelda nende tagasipöördumise toetamisega.

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse on riigist põgenenud peaaegu kaheksa miljonit inimest, kellest Eestisse on jaanuari alguseks jäänud 65 000 ja neist omakorda ligikaudu 42 000 on saanud ajutise kaitse.

Pärnumaal töötab statistikaameti andmetel selle aasta algusega 1358 sõjapõgenikku ehk üle nelja protsendi kõigist Pärnumaal hõivatutest. Peale selle on 351 inimest ennast registreerunud töötuks (10,6 protsenti kõigist Pärnumaal töötutest). 458 Ukraina õpilast on alustanud õpinguid Pärnumaa haridusasutustes, suurem osa neist õpib Pärnu linnas eesti keeles või keelekümbluse baasil (kokku 94,5 protsenti).

On paratamatu, et isegi sõja lõppemise korral jäävad paljud Ukrainast Eestisse saabunud inimesed siia pikemaks ajaks ja osa neist ei pöördugi kodumaale tagasi. Sageli pole see võimalik, sest kodukoht on sõjas hävinud.

Kuigi sõja algusest on möödas üle kümne kuu, saabub uusi sõjapõgenikke iga päev, sest külmad ilmad ja energiataristu hävimine muudavad elutingimused paljudes Ukraina linnades väga keeruliseks. Teadmata asjaolusid on palju: kui kaua sõda veel kestab, kui palju põgenikke Eestisse kokku jõuab ning millised on nende võimalused ja soov kodumaale naasta.