Järjest enam räägitakse inimkesksest tervishoiust, inimese valikuvabadusest ja kaasamisest oma tervist puudutavatesse otsustesse. Inimkeskne tervishoid tähendab arsti ja patsiendi võrdväärset suhtluspositsiooni, mille eeldus on patsiendi õigus isiklikule ja teisele arvamusele, kaasatusele raviotsustes ning mis välistab igasuguse survestamise ja halvustamise.
On eetiline, et vaktsineerimine ja ravivalik jäävad lõplikult patsiendi otsustada. Sama põhimõte peab säilima lapsevanemate tehtud otsustes, kui see puudutab nende alaealiste laste tervist.
Uus suund on lõimitud tervishoiusüsteem, mis tähendab eri spetsialistide, tugiteenuste ja sotsiaalsüsteemi kaasamist, saavutamaks parim ravitulemus. Eesmärk on ideaalne, kuid kui abivajaja ei pääse tervishoiusüsteemi juba esmatasandil, on võimatu seda ideoloogiat ellu viia. Suurim probleem on ravijärjekorrad, personali- ja rahapuudus. Muudatuste tegemine võtab liiga palju aega. Kriis on kohal.