Autor Valdek Laur on kunstnike maja seintele loonud mõtisklusi õhutava ringkäigu, kus iidsed lood kohtuvad nüüdisaegse tehnoloogiaga.
Näitusetööde loomisel on autor kasutanud Midjourney, Wombo, Stable Diffusioni ja Disco Diffusioni algoritme. Tegu on suurt informatsiooni hulka – algmaterjali kasutavate sünteesimudelitega, mis loovad etteantud märksõnade põhjal uusi visuaale. Lühidalt öeldes: Laur otsustas, millised on need märksõnad, ning masin tuletas neist ja joonistas pildi.
Mida keerulisemad on märksõnad, seda huvitavamaks läheb, sest järjest raskem on ennustada, millise pildi masin sulle annab. Täpselt sama pilti on võimatu masinalt kaks korda saada, isegi kui märksõnad jäävad samaks.
“Loogika ongi selles, et sa võid saada samade märksõnadega 10–20 erinevat pilti ja nendest sa siis valid ühe välja,” kirjeldas Laur. “Mis tähendab tulevikuperspektiivis seda, et kunstnike puhul muutub käsitööoskusest üha tähtsamaks kuraatori-valija roll, kui me räägime digikunstist. Kui me räägime tavapärasest klassikalisest kunstist, siis kõike seda, mida te siin seinte peal näete, on tehtud juba aastakümneid. Kunstnikud ei tee kõiki oma töid ise, neil on ideed, mille nad kannavad ette inimestele, kes oskavad neid teoks teha. Nii et olemuslikult ei ole see siin kunsti mõttes midagi uut.”