Kontserdimaja kevadhooaja avab maailmakuulus The King’s Singers

Ansambel esineb koosseisus Patrick Dunachie ja Edward Button (mõlemad kontratenorid), Julian Gregory (tenor), Christopher Bruerton ja Nick Ashby (mõlemad baritonid) ning Jonathan Howard (bass). Foto: Frances Marshall/Eesti Kontsert

Pärnu kontserdimaja alustab oma kevadist kontserdihooaega saabuval laupäeval, mil Pärnut väisab siin varemgi üles astunud vokaalansamblite Rolls-Royce’iks kutsutud The King’s Singers.

Vokaalgrupp toob kaasa oma uusima kava “Northern lights” ehk “Põhjala valgus. Virmalised”, mis on Eesti tuuri silmas pidades saanud juurde mõjutusi Põhjamaade ja Eesti muusikast. Kavas on muuhulgas näiteks Cyrillus Kreegi ja Veljo Tormise looming.

Vokaalkuuik on esindanud a cappella laulmise kõrgklassi maailma suurimatel lavadel juba 55 aastat. Pidevalt vahetuvast koosseisust hoolimata on alates esimesest kontserdist 1968. aastal neid iseloomustanud vokaalne esteetika ja peensusteni ühtseks timmitud intonatsioon.

“Nad on otsekui vokaalansamblite Rolls-Royce, mille ülikallis V6 mootor tuksub ja laulab omas suveräänses maailmas kehtivate reeglite järgi, mis teistele kättesaamatud,” piltlikustas kontserdi produtsent Lauri Aav.

Vokaalgrupp laiendab pidevalt repertuaari piire, austades samal ajal oma pärinemist briti koorilaulutraditsioonist.

“Põhi on palju enamat kui ilmakaar. Mütoloogias kujutab Põhjala meie teadmiste ja kujutlusvõime kaugeimaid servi – otsekui maailma otsa. Kuid seal on mõõtmatu ilu, mille värviküllast kehastust näeme virmalistena ka Eestimaa taevas,” tutvustab ansambel oma kava.

Eesti heliloomingust kõlab maailmakuulsa kuuiku esituses Cyrillus Kreegi “Õnnis on inimene” (1923) ja Veljo Tormise “Ratas” tsüklist “Bulgaaria triptühhon” (1978) ning “Piispa ja pakana”/“Piiskop ja pagan” (1992), mille The King’s Singers tellis heliloojalt vahetult enne nende esimest kontserti Eestis.