Pärnumaa Ettevõtete Koda (PEvK) on võtnud ette suurejoonelise algatuse, mis võiks kevaditi kokku tuua Pärnumaa ettevõtliku kogukonna. Pärnumaa Ettevõtete Koda (PEvK) kutsub ellu Pärnumaa ettevõtete juhtimise meistriklassi ning suurejoonelise auhinnagala Brackmanni Pärand, et tunnustada siinseid juhte ja parimaid juhtimispraktikaid.
Pärnumaa ettevõtluses on sündimas uus suurejooneline algatus
Tippjuhtide praktikapõld on viimase veerandsajandiga vajunud üha enam kreeni Harjumaa ja Tartumaa suunas. Viimane mõjutab otseselt ja paraku miinusmärgiga Pärnumaa konkurentsivõimet nii kohalikus kui ka Eesti ja rahvusvahelises plaanis. Sestap tundub igati mõistuspärane vähemalt siin kohapealgi astuda samme, mis kõnealust trendi natuke tasakaalustada suudaks.
Hiljutisel Pärnumaa Ettevõtete Koja korraldatud juhtimisteemalisel mikrokonverentsil võttis Maaja Vadi, Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhtimise professor kokku oma järjekordse Eesti juhtide uuringu mõttega, mis pani kõrvu kikitama pea kõiki saali kogunenud pea 60 kohalikku juhti. Nimelt tõi uuring ilmekalt esile ettevõtete edukuse, kasvu ja suure pildi – visiooni olemasolu omavahelise korrelatsiooni. Loomulikult on erandeid, kuid uuringus ilmnes, et mida suuremaks ja rahvusvahelisemaks ettevõte saab, seda olulisemaks muutub visiooni olemasolu ja seda kandev meeskond – inimesed, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel.
Kuid üllatusi oli veel, nimelt uuringu üks järeldustest viitas Eesti juhtide n-ö stamparvamusele, et enesetäiendamine, koolitamine ja muu selline ei ole üldjuhul ja möödapääsmatult vajalik. Viimane asjaolu viitab muuhulgas otsustusjulgusele ja eneseusule. Iseküsimus on, millise kompetentsi pinnalt seda julgust rakendatakse. Nimelt peab iga juht oma pädevuse piires päeva lõpuks tegema oma vahe- või lõpliku otsuse, sest seda ju temalt tavapäraselt eeldataksegi. Ei ole vahet, kui palju nõuandjaid otsuse kujundamise juures kasutada on. Alati on mõni infokild veel puudu, aga riski võtavad juhid ikkagi ise. Päeva lõpuks ollakse oma otsusega üksi nii heas kui halvas. Kuid ka siin ilmnes asjaolu, et suure pildi olemasolul on otsuseid lihtsam teha ja järgnevaid samme põhjendada, inimesi ja investeeringuid kaasata jpm.
Suurel pildil ja järjekindlusel selle realiseerimisel on Pärnuga seonduvalt ka oma lugu rääkida. 19. sajandi teisel poolel sai siin alguse juhtimisalaste kübaratrikkide mitmekümne aasta pikkune jada. Oludes, mil sajandeid Pärnut toitnud sadamategevus hakkas jääma jalgu tehnika ja teaduse arengule, terendas oht jääda tähtsusetuks hääbuvaks väikesadamalinnakeseks.
Nagu sageli ajaloolistel murrangulisel hetkedel juhtub – astus esile karismaatiline liider. Pärnule sai osaks Oskar Aleksander Brackmann, kes murdis välja tolleaegsest „kahanemisega kohanemise“ allakäiguspiraalist. Enamusele on Brackmann tuntud Pärnu kuurorti alusepanijana ja pikaajalise linnapeana, vähem teatakse aga tema tuntuse tagamaid. Viimased avalduvad pärandina tema suurte asjade juhtimise meisterlikkuses, mille peafookuses olid suur pilt ja järjekindlus selle poole pürgimisel, protsess, teaduspõhisus, vajaliku ressursi olemasolu ja kaasamine, õiged inimesed ning nende õiguste ja vastutuse tasakaal.
Kõlab nagu kaasaegse juhtimisõpiku sissejuhatus ja kokkuvõte üheaegselt. Lähemalt vaadates selgub, et vajame ning otsime tikutulega taga just neid kirjeldatud oskusi ja suhtumist nüüdsetegi erinevate üld- ja valdkonnajuhtide kompetentsiportfellis.
Brackmanni pärandit on raske alahinnata ja ületunnustada. Tänapäeval aga peame keskenduma tulevikule, selle üle otsustajate tarkuse, parimate oskuste ja tegude pjedestaalile tõstmisele.
Sestap on Pärnumaa Ettevõtete Koda (PEvK) ellu kutsumas uut traditsiooni: Pärnumaa parimaid juhte ja parimaid juhtimispraktikaid väärtustavat ning tunnustavat juhtimise meistriklassi ning sellega seotud igakevadist Pärnumaa ettevõtete tähtsündmust Brackmanni Pärand.
Meistriklassi saab kandidaate esitada Pärnumaa ettevõtete, asutuste jt organisatsioonide üld- ja valdkonnajuhtide hulgast. Ühelt poolt on see hea võimalus juhtidele oma edukate alluvate motiveerimiseks, aga ka vastupidi kollektiivile oma juhi tunnustamiseks. Lõpliku valiku meistriklassi kuulumiseks teeb auväärne žürii.
Meistriklassi kuulumine ei ole pelgalt ühekordne au ja kuulsus, vaid oma teadmiste ja kogemuse jagamine ning mine tea – ehk ka uue, seniseid piire ületava väärtuse tekke ja loome allikas.