Alar Karis: Vaid Eesti kirjanduse kaudu sünnib eesti vaim ja mõte

President Alar Karis ütles Eesti kirjanduse päeva pidulikul lipuheiskamisel Toomapeal, et me peame oma kultuuri ja loojaid hoidma. Foto: Raigo Pajula

Täna on Eesti kultuuriloos on märgiline päev – me pühitseme riikliku tähtpäevana oma kirjandust, meie kultuuri üht alustala. 7. detsembril 2022. aastal pidas meie riigikogu Eesti kirjandust niivõrd oluliseks, et andis sellele rahvaalgatusele tiivad. Ja seda põhjusega.

Vaid Eesti kirjanduse kaudu sünnib eesti vaim ja mõte, areneb ja säilib meie keel, antakse just meid ümbritsevale nimi, sõnastatakse eestlase sees toimuv, meie lugu. Mitte kusagil mujal see ei sünni ja mitte kellestki teisest kui meist see ei kõnele.

Täna oma 145. sünniaastapäeva tähistav Anton Hansen Tammsaare on sõnastanud 1934. aastal huvitava ning kõneka paradoksi: „Kõige rahvuslikumad vaimsed loojad muutuvad aja jooksul ikka kõige rahvusvahelisemaks.”

Mida konkreetsem mõte, taju, tunne või lugu, seda isikupärasem, aga ka universaalsem.

Kirjandust – iseäranis omakeelset – lugedes avardub ka enese mõtlemine, maailmataju, teise mõistmine ning enda tundmine.

President Alar Karis

Ajal, mil kogu maailm läheks justkui üle vaid pealkirjadele ja loosungitele, peab tark rahvas teadma, et tõeline teadmine ja arusaamine selgub vaid süvenedes ja kriitiliselt lugedes. Kirjandust – iseäranis omakeelset – lugedes avardub ka enese mõtlemine, maailmataju, teise mõistmine ning enda tundmine. Nii õpime end täpsemalt ja peenetundelisemalt väljendama, areneb just meile omane stiil ja isikupära. Head väljendusoskust vajame igal erialal, igas olukorras ja igas paigas, sest suur osa konflikte meie elus tuleneb puudulikust eneseväljendusest ja teise mittemõistmisest.

Tänapäeval otsime liig sageli rikkalikku elu ja väljapääsu hirmust jääda millestki ilma sotsiaalmeedia või uudiste portaale lapates. Ometi hingab see kõik palju säravamalt ja kristalliseerunumalt meie omakeelses mitmetahulises kirjanduses vastu. Seal peituvad tõed, mis ei unune pelgalt mõne päeva möödudes.

Head inimesed, me peame oma kultuuri ja loojaid hoidma, sest ühele väiksele kultuurile pole omakeelne ja -meelne kultuur kunagi enesestmõistetav. Olgu tänane Eesti kirjanduse päev meile selle ülesande meeldetuletuseks.