Usutlus ⟩ Eesti üldsust raputanud alaealised peksjad saavad nüüd karistada või mõjutada

Prokurör Pille Juhkovi hinnangul oli see juhus, et tal tuli samal ajal kahe nii jõhkra siin kandis toime pandud alaealiste peksmisjuhtumiga tegelda. Foto: Jüri Looring

Kahest Eesti avalikkust šokeerinud alaealiste peksmisjuhtumist üks jõudis hiljuti kohtus lahendini ja kaks tüdrukut on oma karistuse teada saanud, teise võika peksmise toime pannud neiud kinnitavad prokuröriga kohtus kokkulepped lähipäevil.

Umbes kolm kuud on möödas sellest, kui kaks jõhkrat peksmist Pärnumaal kogu Eesti rahva tagajalgele ajasid. Ühismeedias levisid sügisel kulutulena videod sellest, kuidas tüdrukud peksid ja alandasid Pärnus rühmaviisil ja julmalt omaealist tütarlast, poisid taustal ässitamas. Vaata et samal ajal jõudis niisama kiiresti eestimaalaste teadvusse sissetung korterisse Tori vallas, kus tüdruk omas kodus rängalt läbi peksti.

Mõlema juhtumiga tegelnud Lääne ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pille Juhkov selgitab, kuidas alaealised oma kuritegude eest vastutama peavad ja miks just niisuguseid mõjutusvahendeid kasutatakse.

Tori juhtumi kohtulahend jõustus täna (intervjuu toimus üleeile, L. H.). Kui kaugel Pärnu peksmise uurimisega olete?

Kohtueelne uurimine on lõpule viidud, selles asjas oli kolm kahtlustatavat, ühe tüdruku suhtes olen mina prokurörina menetluse lõpetanud, menetlusseadustiku 201. paragrahvi alusel. See tähendab, et alaealine on teo toime pannud, aga prokurör ei pidanud vajalikuks teda kohtusse saata, vaid määras talle ise mõjutusvahendi. Ülejäänud kahe tüdrukuga oleme sõlminud kokkuleppe. Ühe tüdruku kokkulepe tuleb [kohtus] läbivaatamisele selle nädala neljapäeval ja teise oma järgmise nädala teisipäeval.

Räägimegi kõigepealt Pärnu peksujuhtumist, mille kohta levisid jõhkrad videod. Sealne julmus ei jätnud puudutamata kedagi, aga video näitab vaid osa tegelikkusest. Mis seal täpsemalt juhtus?

See lugu sai alguse eelmisel päeval. Oli olnud üks tüli, mida need kahtlustatavad otsustasid minna järgmisel päeval selgitama, õigust nõudma. Neid, kes vägivallatsesid, tüli otseselt ei puudutanud, see puudutas ühe kahtlustatava sõbrannat. Oli tekkinud segadus e-sigaretiga. Kahtlustatavatele ei meeldinud, kuidas kannatanu oli eelmisel päeval käitunud, ja läksid temalt selgitust nõudma, aga selgituse nõudmine kasvas üle selleks, et hakati vägivallaga asja ajama.