Valimissaade Parempoolsed: Aitab küll tigedatest vanameestest (1)

Copy
Järjekordse valimissaate külalisteks olid Parempoolsete ridades riigikokku kandideerivad Andres Tölp ja Kaarel Kose.
Järjekordse valimissaate külalisteks olid Parempoolsete ridades riigikokku kandideerivad Andres Tölp ja Kaarel Kose. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Pärnu Postimees jätkab 5. märtsil toimuvate riigikogu valimiste eel valimissaadetega, kuhu kutsume eri erakondade esindajaid. Seekordses taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates jagasid oma vaateid Eesti noorima erakonna, Parempoolsete ridades Pärnumaal kandideerivad tuntud Eesti muusik Kaarel Kose ja Pärnus tegutsev kultuurikorraldaja Andres Tölp.

Kuidas see poliitikasse meelitamine käib, kes kellele helistab, kaua mõtlete, mida pakutakse?

Kaarel Kose: Meil juhtus see teineteisest sõltumatult. Kõigepealt tuttav mainis, et kas Lavly Perling (erakonna esimees, toim) võib minuga rääkida, et ma valimistel osaleksin. Ütleme, et nii viimasel minutil või tunnil. Vaatasin üle, et iseenesest Parempoolsete maailmavaade põhimõtteliselt haakis. Kui Lavly ütles, et mõnes asjas on mul võimalik jääda eriarvamusele, sobis see veel paremini.

Olen selle mõttega flirtinud varemgi, kuna minu praegune töö Harjumaa omavalitsuste liidus ja varem Harjumaa maavalitsuses on rohkem või vähem olnud seotud poliitikute ja poliitilisel tasemel otsutamisega. Siis ongi mõte tulla vaheapeal varjust välja ja vaadata, kuidas asi seal otsustajate poolel paistab.

Andres Tölp, kuidas teie sellele teele sattusite?

Andres Tölp: Sisuliselt samamoodi. Tuttav, kes on erakonna asutajaliige, helistas ja küsis, kas Lavly võib minuga ühendust võtta ja sel teemal rääkida. Pärast kolme sisukat telefonikõnet, mis puudutasid ka isikuvabaduse küsimusi ja maailmavaadet, mõtlesin selle peale juba tõsisemalt. Vaatasin läbi erakonna tegevuskava, mõtlesin järele, arutasin lähikondlastega ja leidsingi endas vastuse, et hea küll.

Ma usun kindlasti sedagi, et kultuuri peab toetama sõltumata sellest, milline on erakond või maailmavaade.

Andres Tölp

Kuna olen olnud seotud eri arengukavade koostamisega Pärnumaal ja linnas, on need andnud sisemist motivatsiooni midagi ka tegelikult ära teha. See vast ongi see, miks ma täna siin olen ja miks ma olen valmis kandideerima Parempoolsete ridades.

Millised lähikondlaste, sõprade, tuttavate reaktsioon oli?

Kose: Ausalt öeldes esimene, kellelt ma küsisin, oli Andres. Teiseks küsisin muidugi oma abikaasalt. Ta ütles, et kui sa tahad, lase käia. Kui abikaasa oleks vähegi vastu olnud, oleks see asi veidi teisiti läinud. Olgem ausad, mul on muid tegemisi täiesti piisavalt. 

Andres, milline oli siinse kohaliku kogukonna reaktsioon?

Tölp: Pigem positiivne. Mingit vastuargumenti pole kelleltki kuulnud. Sooviti ikkagi edu. Et kui lähed oma asja ajama, siis tee seda ikka täiest hingest.

Olete mõlemad kultuuriinimesed, üks tuntud muusik, teine kultuurikorraldaja. Milline on parempoolsete kultuuripoliitika? Selle kohta pole teie erakonnakaaslased just palju sõna võtnud.

Kose: Liiga palju pole tõesti, aga see lähtub väga lihtsatest printsiipidest. Alustame sellest, et Eesti kultuur on kogu meie omariikluse alus. See on üks olulisemaid põhimõtteid parempoolsete jaoks. Kuni püsib elus kultuur, on meil võimalik oma riiki pidada ja sellest lähtub kõik.

Kas õhukest riiki pooldavast erakonnast pole karta, et loomeinimesed visatakse vette, et ujuge nüüd?

Kose: Kindlasti mitte. Osa kultuurist vajab toetamist. Kas või üldise hariduse ja maailmapidi mõttes. Ja teine osa kultuurist, kui räägime loovinimestest ja loovusest laiemalt, mis ei too ühiskonnale otse midagi tagasi, on investeeringuna täiesti mõõdetav ja toob kaudselt tagasi.

Tölp: Investeeringu põhimõtet jagan ka mina. Meil siin Pärnus on oma näited olemas – valgusfestival “Öövalgel”, mis on septembris toimuv imeline festival. Ja kui see toimub madalhooajal, toob sellesse või mõnda teise kultuuriüritusse investeerimine tulu kogu linnale. 

Ma usun kindlasti sedagi, et kultuuri peab toetama sõltumata sellest, milline on erakond või maailmavaade. Kultuur on paraku alati olnud säärases seisus, et vajab subsiidiume. Usun, et selline toetamine on sihtotstarbeliselt vajalik.

Tõite juba teemana sisse Pärnu. Milline on regionaalpoliitika õhukeses riigis?

Tölp: Kui võtta praegused suunad, mis meil Pärnus on, siis on palju räägitud valglinnastumisest. See tähendab, et inimesed elavad linna kõrval äärealadel. Kus elukeskkonda võetakse juurde põllumaade arvelt. Viimased seireuuringud näitavad, et Pärnu linna pole neist just paljud naasmas.

Kose: Pärnu ja ma arvan, et tegelikult ka suur osa Pärnu maakonnast on suhteliselt heal positsioonil. Kui me vaatame siin ajaperspektiivi seitse aastat edasi, siis on siin tegelikult kõik eeldused arenguks loodud.

Räägite raudteest? 

Kose: See on kindlasti üks põhjusi, kuid mitte ainus. Pärnu asub võimalikus majanduskoridoris Tallinna ja Riia vahel. Sel on oma väärtus. Tegemist on võib-olla kõige ägedama kuurortlinnaga ja väga suurepärase elukeskkonnaga. Selle juurde veel kiired ühendused ja kõik muu, mis siia saabub. Kui neid asju õigesti ära kasutada, on mitte ainult võimalik, vaid reaalne, et Pärnu kasvab. Neid näiteid on mujalt ilmast võtta. Aga ise tuleb selleks palju tööd ära teha.

Avatud maailmavaade võiks lõpuks ka riigikogus hakata välja paistma.

Kaarel Kose

Mis puudutab tegelikult parempoolsete välja öeldud seisukohti, siis on kohalikule tasandile vaja rohkem otsustust tuua. See on väga selgelt meie seisukohtades sees. Inimesed peavad ise saama palju rohkem otsustada, aga sellega peab kaasnema ka vastutus. Ma siiralt leian, et kohapeal teatakse paremini, kuhu ja missugust abi on tarvis, osatakse seda õigemini suunata ja selle võrra me suudame kõik kokku hoida.

Kas parempoolsed pääsevad riigikokku?

Tölp: Me oleme võtnud suunaks seitse kohta riigikogus. Aga tulevikku ju ette ei näe.

Kose: Mina olen selle koha pealt väga positiivne. 

Inimesed tahavad kõrgemaid palku, mitte toetusi. Ja kui te seda tahate, valige parempoolseid. Iga hääl loeb.

Kui vaadata neid, keda valida, siis mul on kogu aeg selline tunne, et uus generatsioon peaks peale tulema. Olgugi et minuvanused on juba väga tugevalt poliitikas, mõni on ekspeaministergi. Aga küsimus on selles, et avatud maailmavaade võiks lõpuks ka riigikogus hakata välja paistma. Siiralt, üks põhjusi, miks ma kandideerima tulin, oli see, et aitab küll tigedatest vanameestest. Proovime nüüd avatud maailmavaate ja selge silmaga neid asju ajada.

Kas valimispäeval panete lipsu ette ja lähete valima?

Kose: Tõenäoliselt olen ma sedavõrd uuest generatsioonist, et annan oma hääle e-hääletusel.

Tölp: Mina samuti e-hääletan.

Tagasi üles