Tulen riigikaitse juurde. Kui kaitseväe juhataja annab sõjalise nõuande, et täpselt nii peate tegema, siis tema on ekspert ja nii on. Ametnikud ja kaitseväejuhataja teavad seda.
Kaitseväe juhataja on ka muidugi ülikõrge riigiametnik, aga on vaja poliitilist kokkulepet, võimalikult laiapindset. Ehk isegi laiemat kui parlament, ka mitte parlamendierakonnad võiksid sellele alla kirjutada, et milline on Eesti julgeolekuarhitektuur ja mida meil on täpselt vaja.
Kaitseväe juhataja nõuanne tuleb ära kuulata ja hea on, kui kuuljad mõistavad, mida ta teeb ja ütleb. Siiani on see nõuanne olnud väga maaväekeskne. Näeme Ukrainas, et sõda käib korraga nii maal, õhus, merel, küberuumis, kosmoses kui inforuumis. Ukrainlased sõdivad üsna meisterlikult kõikides nendes ruumides ühendoperatsioone korraldades.
Kui me Eestit vaatame, siis on just poliitilise otsustuse koht öelda, et kuulge ametnikud, töötage välja tegevusvariandid, kuidas oleks Eesti kaitstud merel ja õhuruumis. Ega see “Kalevipoja kuppeli” idee ole ilmaasjata tekkinud.
Kriitikanooli lendab palju. Aga kui Eesti 200 on valitsuses, mida te siis teisiti teete?
Kadri Tali: Palju auru läheb praegu kõrvale ja kõige suurem raha läheb välja, nagu öeldakse, aiaaukudest. Kui ei tehta korda riiklikke prioriteete, kui ei suunata ja mingites valdkondades ei ole selgust, siis ei saa asju teha.
Arengukavad on igal pool olemas.
Kadri Tali: On küll, aga pange tähele, kõik algab Eesti kultuuri ja eesti keele säilimisest, need on tegelikult tühjad sõnad, kui midagi ei tehta. Ja raha paneb rattad käima. Eesti peaks jääma ettevõtjate riigiks. Selliseks kohaks, kus on väga kindel maksusüsteem. Kus iga aasta ei räägita, et muudame ettevõtjate elu veel raskemaks.