Valimissaade Eesti 200: Peame usaldama ettevõtjaid

Copy
Pärnu Postimehe valimissaates olid külas Eesti 200 ridades Pärnumaal kandideerivad Kadri Tali ja Peeter Tali.
Pärnu Postimehe valimissaates olid külas Eesti 200 ridades Pärnumaal kandideerivad Kadri Tali ja Peeter Tali. Foto: Urmas Luik

Pärnu Postimees jätkab 5. märtsil toimuvate riigikogu valimiste eel valimissaadetega, kuhu kutsume eri erakondade esindajaid. Seekordses taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates jagasid oma vaateid Eesti 200 ridades Pärnumaal kandideerivad mänedžer, produtsent ja kultuuriteemade ekspert Kadri Tali ja strateegilise kommunikatsiooni ja juhtimise konsultant Peeter Tali.

Enne kui pikem vestlus alata jõudis, otsustasid saatekülalised esmalt selgeks rääkida ja kinnitada, et Kadri Tali ja Peeter Tali ei ole ei sugulased ega abielus, kuid on mõlemad Pärnumaalt pärit ja riigikogu valimistel Eesti 200 esinumbrid Pärnumaal.

Miks te üldse riigikokku minna soovite ja mida loodate seal korda saata?

Kadri Tali: Ma olen 25 aastat kultuuri valdkonnas tegutsenud ja alati arvanud, et inimene peab jääma oma liistude juurde. Olles terve oma teadliku elu tegutsenud kultuuri rahastamise küsimuste ja võimalustega, vahendades kultuurinimesi ja ettevõtjaid ja veendes neid toredaid inimesi kultuuri aitama, huviharidust toetama. Olen nüüdseks aru saanud ja nagu väga tihti öeldakse: riik on kõige kehvem koostööpartner. Tahaks seda muuta. See on väga oluline. Ettevõtjad ongi riigi alustalad ja nende arvamus loeb. See on põhjus, miks ma arvan, et riigikogu vajab praegu inimesi, kes on oma ala eksperdid. Suudavad tervet mõistust ja seda silmaringi sinna viia. Nagu öeldakse, teel tippu vaata väga täpselt, kellest sa mööda lähed, sest alla tulles kohtute taas. Et olla vastutustundlik seal riigikogus. Ja kui pärast seda tahad taas orkestrit juhtida või ettevõtet teha, on sul mingi vastutustunne, mitte lihtsalt võimuiha.

Kas Kadri Talil on soov saada kultuuriministriks?

Kadri Tali: Mul sellised karjääriambitsioonid puuduvad. Soov on kindlasti kaasa rääkida kultuurirahastuse teemadel. Kultuuriminister pole olnud minu idee fix, soov olla mingi tippude tipp. Riigikogu kultuurikomisjon on üks atraktiivne koht ja arvan, et minu taga on kindlasti tugev kultuurirahvas.

Olen nüüdseks aru saanud ja nagu väga tihti öeldakse: riik on kõige kehvem koostööpartner. Tahaks seda muuta.

Kadri Tali.

Peeter Tali, olete samuti oma ala tunnustatud ekspert. Miks teie riigikokku kandideerite?

Peeter Tali: Ma olen olnud ka Eesti Kongressi liige, kui ma üliõpilane olin, ja esimese vabalt valitud Tartu linnavolikogu liige. See oli küll mitukümmend aastat tagasi. Eesti 200 ongi asjutundjate erakond. Meil ei ole peibutusparte ega poliitbroilereid. Kõik inimesed on milleski asjatundjad. Omandanud kogemused avalikus või kolmandas sektoris, teaduses või ettevõtluses. Kõik oskavad ja teavad midagi ja suur siht on viia Eestit edasi.

Mina tulin Eestisse tagasi välisteenistusest. Olin neli aastat Riias NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse asedirektor ja pärast seda läksin kaitseväest reservi. Mul on olnud ajakirjaniku, kaitseväelase ja nüüdseks konsultandi karjäär.

Andsin riigiasutustelegi nõu ja nägin, et Eestit on tabanud metsik stagnatsioon. Marsitakse nii et selg märg, aga kusagile ei jõua. See on paigalmarss.

Tahamegi öelda, et meiega on kõik võimalik. Mis mind tegelikult ärritab pärnakana, kodulinna ja kodumaa patrioodina on poliittehnoloogiline võimu hoidmine. Et korjame mingi raha üles ja siis jagame seda almusena. Selline valitsussektori ignorants või isegi ülbus, et “meie teame paremini, et meie oleme eksperdid”. See ei peaks nii olema. Eesti poliitikas on vaja muutust. On tarvis viia Eesti uuele tasemele, on vaja pikka plaani. Ma arvan, et selle riigikogu koosseisust kui mitte pool, siis kolmandik peaks kindlasti vahetuma.

Ma arvan, et selle riigikogu koosseisust kui mitte pool, siis kolmandik peaks kindlasti vahetuma.

Peeter Tali.

Kadri Tali, kas on võimalik midagi konkreetset esile tuua: kes on need ignorantsed ametnikud ja milles seisnevad need tohutud juhtimisvead?

Kadri Tali: Teiste mahategemine on muidugi kole lihtne. Lähen korraks selle teemaga veidi tagasi. Hästi palju on poiitloosungeid, et “meie oskame, meie teeme ja teised on lollid”.

Teil endalgi on samamoodi.

Kadri Tali: Ma täitsa usun seda. Seepärast ma tahangi öelda, et tihti räägitakse, et pikk plaan ja pikk plaan. Niimoodi on väga kerge eeter täis rääkida. Muusikas on hea termin, et paus kannab. Kuid sul ei ole midagi öelda, siis ei ütle.

Pika plaani mõte on see, et kui sa täna investeerid, on see siis haridus, kultuur, ja ütled, et nädala lõpuks midagi sünnib, on see inimeste heidutamine. Pead ütlema, kuhu see investeering viib.

Peeter Tali: Tooks paar konkreetset näidet. Küll mitte hea meelega, tegelikult peaks hoopis nutma. Kultuuris on raha vähe, kultuuriinimestel, loojatel ei lähe väga hästi, kuid samal ajal maksab kultuuriministeerium oma töötajatele keskmiselt 2500 eurot preemiat. See on ignorantsus.

Kui sotsiaaldemokraadist terviseminister ütleb, et ettevõtjad on lüpsilehmad, on see häbematu ja ignorantne. See riik seisab ju ettevõtlusel, kultuuril ja meie ühistel väärtustel.

Tulen riigikaitse juurde. Kui kaitseväe juhataja annab sõjalise nõuande, et täpselt nii peate tegema, siis tema on ekspert ja nii on. Ametnikud ja kaitseväejuhataja teavad seda.

Kaitseväe juhataja on ka muidugi ülikõrge riigiametnik, aga on vaja poliitilist kokkulepet, võimalikult laiapindset. Ehk isegi laiemat kui parlament, ka mitte parlamendierakonnad võiksid sellele alla kirjutada, et milline on Eesti julgeolekuarhitektuur ja mida meil on täpselt vaja.

Kaitseväe juhataja nõuanne tuleb ära kuulata ja hea on, kui kuuljad mõistavad, mida ta teeb ja ütleb. Siiani on see nõuanne olnud väga maaväekeskne. Näeme Ukrainas, et sõda käib korraga nii maal, õhus, merel, küberuumis, kosmoses kui inforuumis. Ukrainlased sõdivad üsna meisterlikult kõikides nendes ruumides ühendoperatsioone korraldades.

Kui me Eestit vaatame, siis on just poliitilise otsustuse koht öelda, et kuulge ametnikud, töötage välja tegevusvariandid, kuidas oleks Eesti kaitstud merel ja õhuruumis. Ega see “Kalevipoja kuppeli” idee ole ilmaasjata tekkinud.

Kriitikanooli lendab palju. Aga kui Eesti 200 on valitsuses, mida te siis teisiti teete?

Kadri Tali: Palju auru läheb praegu kõrvale ja kõige suurem raha läheb välja, nagu öeldakse, aiaaukudest. Kui ei tehta korda riiklikke prioriteete, kui ei suunata ja mingites valdkondades ei ole selgust, siis ei saa asju teha.

Arengukavad on igal pool olemas.

Kadri Tali: On küll, aga pange tähele, kõik algab Eesti kultuuri ja eesti keele säilimisest, need on tegelikult tühjad sõnad, kui midagi ei tehta. Ja raha paneb rattad käima. Eesti peaks jääma ettevõtjate riigiks. Selliseks kohaks, kus on väga kindel maksusüsteem. Kus iga aasta ei räägita, et muudame ettevõtjate elu veel raskemaks.

Meil on ettevõtlikud inimesed, parim eksport, meie oskused mõelda. Ja kui räägime kas või Pärnumaast, tuule- ja mereparkidest, ütleme väga tihti, et me ei taha seda oma õuele, et see minu randa tuleks. Tegelikult saab inimestele selgitada –  inimesed on arukad, tahavad hakkama saada –, et kui see kõik loob tulevikus siia töökohti, kompenseerib elu, kui elektriarved on miinusega, toob lapselapsed lähemale, on see võimas argument. Me nagu naerame, et teil on pikk plaan ja mida te mõtlete. Aga investeeringud ei saa olla sellised, et ühele kamaluga antakse, vaid selle alus peab olema ettevõtjate usaldamine.

Peeter Tali: Riigil on ikka üks mõte: et inimesed lepivad kokku mängureeglites, kuidas ühiskond toimib. Eesti riigi mõte on see, et Eesti rahvas, meie keel ja kultuur kestaks üle aegade, nagu põhiseaduse preambulas on öeldud. Ja Eesti 200 on edumeelne, tuleviku põlvkondadele mõtlev eestimeelne, innovatiivne erakond. Me toome muutuse, sunnime ametnikud mugavustsoonist välja, et nad pöörduksid näoga rahva poole.

Kadri Tali. Ja see ei ole üldse raske, sest inimesed ootavad teadlikke eksperte.

Peeter Tali: Muidugi on arenguplaanid kõik olemas, aga kas keegi neid täidab ka? Toon käegakatsutavad näited, mis mind erutasid. Rail Baltic ja Via Baltica. Enne valimisi räägivad kõik, et nüüd teeme küll valmis. Aga miks ei ole maanteed ehitatud neljarealiseks ja kiirraudtee ehitus venib? Ütlesin siin mõnele Pärnus kandideeriva teise erakonna kandidaadile, et me peame seljad kokku panema, Pärnu huvide eest seisma ja asjad tõesti ära tegema.

Tagasi üles