Lihtne vastus: valime riigikokku kõige targemad meie seast. Võtan appi Emmanuel Kirsi* salmid “Tarkus” ja “Rumalus” tema 1996. aastal ilmunud luulekogust “Vaim murrab teed …” (lk 27):
Valter Parve ⟩ Suur küsimus: keda valida? (2)
Mitte see pole tark,
kes palju teab. Vaid kes seda vähest,
mis temal on,
antud olukorras õigesti kasutada oskab
nõnda –
et ta suurte teadmistega inimese
imetlema paneb
enda oskuse üle!
Tänavu möödub tema sünnist terve sajand ning muidugi peegeldavad viidatud õpetussõnad aegu ja arusaamisi mitmekümne aasta tagant. Võiks arvata, et siis oli justkui lihtsam mõista, kes kõlbavad rahvast valitsema ja kes mitte, et praegu on hoopis teised ajad ja hinnas teistsugune teadmine.
Vast ongi nii: mida keerulisemad olud, seda enam on õigete otsuste tegemiseks vaja just sellesse olukorda sobivaid tarku, sealhulgas neljast aastast kaugemale ettepoole vaadata oskajaid. Tarkuse teesklejaid oli siis ja on praegu: oma mõtete asemel (parteilised) loosungid, lubaduste külvamine, lihtsalt lärmamine enda hinge- ja ajutühjuse varjamiseks.