:format(webp)/nginx/o/2023/02/08/15125951t1hd109.jpg)
Eelmisel aastal tagastati Eestis 320 miljonit pandipakendit, mis on pea 30 miljonit enam kui aasta varem, mil samuti rekordkogus pakendeid taaraautomaati viidi. Pärnu maakonnast suunati taaskasutusse 22,9 miljonit ehk keskmiselt 267 pakendit, keskmiselt tagastas üks Eesti elanik neid mullu 254.
Pärnumaal on pandipakendeid võimalik tagastada 68 kaupluse juures olevasse tagastuskohta, mis võtavad taarat vastu kas taaraautomaadiga või käsitsi.
Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba ütles, et kui vaadata pandipakendite tagastust Pärnus viimase kümne aasta jooksul, siis näiteks 2013. aastal tagastati Pärnumaal kokku 17 miljonit pakendit, mis tähendas keskmiselt 204 pakendit elaniku kohta ning eelmisel aastal 23 miljonit pakendit ehk 267 pakendit elaniku kohta. “Eks mingil määral on pakendite mahu kasv seotud ka tarbimise kasvuga, kuid mitte ainult. Kindlasti on suurenenud elanike teadlikkus ja hoolivus keskkonnast,” lisas ta.
Kõige suurema pakendite tagastusega kohad Karba sõnutsi need, mis kõige rohkem pakendeid müüvad ehk Pärnu linnas tegutsevad hüpermarketid, samas on maakonna tipp-10 poodide hulgas ka Lihula ja Vändra kauplus.
Eesti Pandipakendi teatel oli eelmine aasta kolmas järjestikune rekordaasta pandiga joogipakendite tagastamises. Kui 2019. aastal, mil majandus kasvas stabiilselt, tagastasid tarbijad 250 miljonit pakendit, siis aastaga kasvas kogus 266 miljonini. 2021. aastal jõudis tagasi ringlusse juba 293 miljonit pandimärgiga pakendit ja eelmise aasta lõpuks ületati esimest korda ajaloos 300 miljoni piir.
/nginx/o/2023/02/07/15124600t1hd8c1.jpg)
“Järjekordne rekordiline tagastus on märk sellest, et majanduses toimuv ei mõjuta otseselt pandipakendite tagastamist. Oluline on hoopis tarbijate aina suurem teadlikkus ja vastutustunne. Seda on näha ka ühe elaniku kohta tagastatud pakendite hulgast, mis 2021. aastaga võrreldes on 20 võrra suurem. Selles mõttes on õige öelda, et 320 miljonit tagastatud pandipakendit näitab Eesti inimeste stabiilselt kasvanud tarbimise taustal suurt hoolimist keskkonnast,” ütles Karba.
Kõige rohkem viiakse tagatisrahaga joogipakenditest tagasi klaastaarat: igast kümnest müüdud klaaspakendist jõuab ringlusse tagasi üheksa. Pakendiettevõtjate eelmisel aastal turule pandud tagatisrahaga joogipakendite ringlussevõtu määradest täitis Eesti Pandipakend plastpakendite puhul 88 protsenti ja metallpakenditel 83 protsenti.
Eesti Pandipakendi andmetel tagastati mullu plastpakendeid võrreldes üle-eelmise aastaga samal määral. Metallpakendite puhul tuli mõningane, kuueprotsendine langus, ent klaaspakendite tagastus kasvas neli protsenti.
Eesti Pandipakendiga on liidetud 384 pakendiettevõtjat, 1260 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ja 448 HoReCa sektori korjekohta.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)