Pärnu Postimees jätkab 5. märtsil toimuvate riigikogu valimiste eel valimissaadetega, kuhu kutsume eri erakondade esindajaid. Seekordse taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates jagasid oma vaateid Pärnumaal kandideerivad Reformierakonna kogenud poliitikud ja valimisringkonna esinumbrid: riigkogu liige Toomas Kivimägi ja rahandusminister Annely Akkermann.
Valimissaade ⟩ Toomas Kivimägi ja Annely Akkermann: Oma nimekirjaga paneme pikalt kõigile ära (1)
Eelmise valimissaate lõpus osatasid teie konkurendid, et enne valimisi räägite ikka neljarealise Via Baltica ja Rail Balticu ehitusest. Aga miks need juba valmis ei ole?
Akkermann: Mis puudutab aga tee-ehitust, siis selle aasta eelarves on investeeringurahast, mis ei ole kaitseinvesteeringud, lõviosa Via Baltica investeeringud. Helistasin just transpordiametisse, et saada täpne vastus ühe bussijuhi Pärnu-Jaagupis esitatud küsimusele, et kaua peab seal ootama vasakpööret.
Praeguste plaanide kohaselt algab seal 2024. aastal ehitus ja kaks, äärmisel juhul kolm hooaega ja siis peaks olema valmis. Seega, 2026. või 2027. aastal on neljarealine lõik Libatse ja Pärnu-Jaagupi suunal valmis.
Et saavutada mingisugune mõju riiklike otsuste ülem peab olema ikkagi teist või kolmandat korda riigikogu koosseisus. Tekivad suhted, usaldus, sinu sõna ja ettepanekuid võetakse tõsiselt ja need leiavad toetust.
Kui me eelmine kord valituks osutusime, kutsus Toomas (Kivimägi, toim) meid Jüri Jaansoniga restorani, pani pudeli veini lauale ja ütles, et lepime nüüd kokku, mida me fokusseerime. Need olid Via Baltica ja Pärnu sild. Need on eelarves ja ega nad sealt enam välja kuku.
Et saavutada mingisugune mõju riiklike otsuste üle, peab olema ikkagi teist või kolmandat korda riigikogu koosseisus.
Annely Akkermann
Kivimägi: Võtan Via Baltica teema veel kord kokku. Olen nõus, et võib kritiseerida, et Tartu sai asjad varem kätte. Aga kui vaatame järgnevat viit–kuut aastat, siis pikalt on riigiteede ehituse prioriteet Via Baltica. Ainuüksi Pärnu maakonnas ehitatakse 33 kilomeetrit 2+2-maanteed, mille hinnanguline maksumus on 150–170 miljonit eurot. Rõhutan, et need on otsustatud, me ei räägi sellest, mis kusagil meie unistustes.
Toomas Kivimägi, mis paneb teid ikka ja jälle valimiskarussellile hüppama?
Kivimägi: Ma ei eita, et eelmine aasta oli väga raske mitmel põhjusel. Aga minu põhimissioon on esindada Pärnu huve ja olen selle otsekoheselt välja öelnud.
Annely Akkermann, miks teie viitsite nädalavahetusel pannkooke küpsetada ja õues külmetada?
Akkermann: Peale selle, et riigikogu töö on keeruline ja nõuab valimiskampaaniat, on ikkagi väga põnev ka. Võimaldab teha tõesti suuri asju.
Selle kõrval, mida me siin Pärnu tiimiga kokku leppisime, ja peale nende tööde, mida tuleb riigikogus jooksvalt ära ja mis on erakonna programmis, on minul alati olnud mingisugused Pärnu asjad, mida hakkan nelja aasta jooksul läbi vedama. Kui ma esimest korda riigikogus olin, oli peale Rail Balticu veel Sindi pais. Seekord olid tuulepargid ja nende talumistasu. Need on väga pikaajalise mõjuga. Üks tuulepark töötab 30 aastat. Parem elu ja suurem heaolu üksikisiku tasandil tähendab suuremat energiakasutust ja siis on hea, kui saame kasutada selliseid igavikulisi energiaallikaid nagu tuul ja päike.
Järgmine samm on tuulikute valdkonnas, et näiteks Liivi lahe tuulepark peaks oma turuletulekuga suruma aasta keskmise elektri hinna alla 100 euro megavatt-tunni eest ehk alla kümne sendi kilovatt-tunni eest. Arvan, et Pärnu ja kõigile Eesti inimestele on see väga oluline.
Aga Pärnumaa omavalitsustele annab see ikkagi raha ja esimene tuulikute talumistasu kindlasti laekub tänavu suvel Saarde valla eelarvesse. Meretuuleparkide puhul kindlasti ka hoonestustasu. Need on kümned ja sajad miljonid, mis lähiaastate jooksul, kui need pargid valmis, hakkavad riigile tulu tooma.
Rahandusministri amet meeldib mulle ka sellepärast, et see on nagu olla tuluminister. Meeldib vaadata, et kust riik tulu saaks ja et kehtestatud maksud oleks mugavalt ja ausalt kokku kogutud, et konkurentsitingimused oleksid kõikidele ettevõtjatele võrdsed.
Kivimägi: Kuid tulles küsimuse juurde tagasi, siis loomulikult ei ole meeldiv müüa ennast tänaval kaupluse ees. Aga öelge amet, kus on ainult meeldivad asjad, ja paraku käib see valimistega kaasas.
Teiseks olen ise ka mõelnud, et oleme juba nagu igal pool käinud, aga vaatasin Pärnu Postimehe küsitlust ja selle järgi on 82 protsenti veel puutumata. Selles mõtes on inimeste ootused näha.
Üks, mille oleme selgelt välja öelnud, et EKREga ei ole me valmis valitsust tegema.
Toomas Kivimägi
Akkermann: Mulle meeldib põnevat tööd teha, see hoiab mul südame põksumas. Ja tahan vastu vaielda: mulle tänavakampaania meeldib.
Kivimägi: Meie nimekirja tugevus on, et meil on väga erinvad inimesed. Kellele meeldivad tänavakampaaniad, kellele meeldib kirjutada lugusid. Mina kirjutan enamasti meie Pärnu piirkonna tekstid.
Akkermann: Ma muidu töötan kusagil laua taga ametnike seas ja arvutiga, ees lõputud paberivirnad. Valimiskampaania ajal näen päris inimesi, saan positiivset tagasisiset ja kohtun nendega, kes tõesti elavad mulle kaasa.
Läheme valimisprogrammi juurde. Millisel kohal on Reformierakonnal tavaline inimene, kes muretseb oma toimetuleku pärast?
Kivimägi: Otse loomulikult esikohal. Nagu olen öelnud, meil on kolm teemat: julgeolek, toimetulek ja kolmas on meie puhul Pärnu asjad.
Küsimus on, et kuidas inimese hakkamasaamiseni jõuda. Meie üks põhilubadusi, muide, kõige kallim lubadus on, et 700 eurot tulumaksuvabaks kõigile. Praegune maksusüsteem on selline, et neil, kes teenivad vahemikus 1200–2100 eurot, maksustatakse iga euro, mis jääb üle 1200, 34 protsendiga. Jabur!
Meie ettepanek on väga selge, et 700 eurot oleks tulumaksuvaba igaühele sõltumata sellest, kui palju teenid. See tähendab näiteks õpetaja keskmise palga puhul lisatulu.
Teiseks toimetulek ja pensionärid. Pensionist tahavad loomulikult kõik rääkida, kuid peab möönma, et väga suuri erinevusi programmides ei ole. Kõik lubavad 1000 eurot nelja aasta pärast ja see ongi kõige loogilisem tee inflatsiooniga toime tulla. Me ei otsi väga spetsiifilisi kompensatsiooni mehhanisme, mis on kulukad administreerida.
Milline võiks olla ideaalvalitsus pärast valimisi?
Kivimägi: Ideaalis on Reformierakonnal 51 kohta parlamendis, paraku seda loota ei ole. Minu prognoos on, et kindlasti saab olema esindatud kuus erakonda praeguse viie asemel.
Tegelikult on ikkagi kaks võimalikku koalitsiooni lauda pandud. Üks on EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Isamaa ja Keskerakond ja teine Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid. Mis aga ei tähenda, et me ei oleks valmis Keskerakonna või Isamaaga koalitsiooni tegema. Aga kui nad eelistavad EKREt, siis me ei saa ju põlvili laskuda ega neid paluda.
Valitseda pole kummalgi poolel lihtne, sest ülekaal tuleb väga napp.
Üks, mille oleme selgelt välja öelnud, et EKREga ei ole me valmis valitsust tegema. Selleks on punased jooned meie vahel liiga tugevad.
Mitu mandaati kogub Reformierakond Pärnumaalt?
Kivimägi: Meie selge eesmärk on kaks mandaati ringkonnast. Eelmisel korral saime kolm mandaati, aga üks tuli üldnimekirjast. Kaks mandaati on jämedalt suurujärgus 10 500 häält.
Kui rääkida isikumandaatidest, siis arvan, et isikumandaadi võtab üks mees, kes kahjuks ei ole meie erakonnast, vaid ühest teisest.
Akkermann: Isikumandaat ei olegi tähtis, tähtsam on see nimekiri, mis töötab. Minu arvates, olles loomulikult erapoolik, on meie nimekiri ikka väga tugev. Meil on valitsuse liige, riigikogu liikmed, kohalike omavalitsuste juhid ja ettevõtja.
Kivimägi: Selle nimekirjaga paneme pikalt kõigile ära, selles ei ole vähimatki kahtlust.