Vambola Paavo ⟩ Avameelselt Eesti kaubandusest

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa hinnangul on juurdehindlus kaubanduses üüratu, kohtati isegi 70-80 protsenti. Foto: Marko Saarm

Eestis on Euroopa ühed kõrgemad toidukaupade hinnad. Ostja on aastaga muutunud hinnatundlikumaks kui varem ja valib odavamat. Paljudel on poes käies ostunimekiri kaasas ja kaalutakse, mida võtta või mida jätta. Emotsioonide põhjal tehtud oste tuleb üha vähem ette.

Täna põrkuvad ostja ja kaupmehe huvid reljeefsemalt. Üks tahab taskukohast, teine on huvitatud teenimisest. Kaupmehe käitumine on mõistetav: kui segmendis on selleks võimalus, siis peab olema rumal, kui olukorda ära ei kasuta.

Ent kas lipikult meile vastu vaatav hind on alati läbipaistev? Isegi poekettide lõikes võib üks ja sama toode hinnalt erineda. Pole saladus – rahvas käib ja otsib, külastab eri poode. Kokkuvõttes võib selline jaht osutuda kallimaks. Ajafaktor maksab. Peab olema küllalt aega. Töölkäija seda ei saa endale lubada.

Ja on sel kokkuvõttes mõtetki, kui piima saab mõne sendi ja liha paarkümend senti odavamalt. Autoomanikul lisandub poeturismile veel kütusekulu, mis on varasemast kallim. Lihtsam variant oleks, kui poeketid teeksid rohkem sooduspakkumisi ja hakkaksid pakkuma kliendikaardi omanikele ostude pealt suuremat boonust. Praegu on see naeruväärne üks protsent.