Mark Soosaar: Mati on meiega, kuni elavad tema filmid

Filmimees Mati Põldrele oli hansapäevade jäädvustamine kodulinnas Pärnus põnev töö. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Enne lahkumist siit ilmast pidavat inimesele kangastuma tema elutee nagu filmirull. Oletus, mida keegi meist tõendada ei saa.

Oma elu kahel viimasel ööl oli Mati mind unes näinud. Kas ma jätsin midagi tema jaoks tegemata? Või tahtis ta mulle veel midagi õpetada? Näiteks: kuidas uuendada Pärnu filmifestivali, mida me mitu aastakümmet koos vedasime? Oli Mati ju Elaga aastal 2000 Pärnusse kolinud ja siin oma elu kaunimad aastad veetnud, koolides filmikunsti õpetanud.

Mati-Jüri Põldre (1936–2023) oli siiani Eesti filmikunsti elav klassik, nüüd on ta surematu klassik. Ta elab edasi oma linateostes kõrvuti Artur Rinne, Raimond Valgre, Georg Otsa, Colas Breugnoniga. Ta elab edasi oma Eesti Vabariigi taassündi peegeldavas dokis “Kas oskame hoida ühte?”. Kaamera käes, rõõmupisar silmas, jookseb ta koos noortega sinimustvalgete lippude lehvides 1988. aasta öölaulupeole. Mati silm on terane, sõnad prohvetlikud. Ta ütleb nii mõnegi tollase rahvajuhi kohta, et ajalooteoreetikutena tublid, kuid võim on vastunäidustatud ...