Valimissaade ⟩ Andres Metsoja ja Ene Täht: Peredesse tuleb rohkem investeerida

Pärnu Postimehe valimisaates olid külas Isamaa nimekirjas riigikokku pürgivad Andres Metsoja ja Ene Täht. Foto: Urmas Luik

Pärnu Postimees jätkab 5. märtsil toimuvate riigkogu valimiste eel valimissaadetega, kuhu kutsume eri erakondade esindajaid. Seekordse taskuhäälingtu “Sõnu ei söö” saates jagasid oma vaateid Pärnumaal kandideerivad Isamaa poliitikud: siinse valimispiirkonna esinumber ja riigikogu liige Andres Metsoja ning hariduse ja kultuuri valdkonna eest vastutav Pärnu abilinnapea Ene Täht.

Ene Täht, teil on töö praegu olemas. Miks te riigikogusse pürgite?

Ene Täht: Olen sellel valimisrattal esimest korda, õpipoiss alles. Kuid mind ajendas see, et olen pikka aega kokku kahes omavalitsuses tööl olnud ja eriti viimasel ajal põrkud tihti asjade vastu, mis ei sõltu tegelikult sinust, vaid riigist. Kui ikka kuidagi ei saa, pead hakkama ise kaasa rääkima ja siis võib-olla on võimalus mõnd asja muuta.

Andres Metsoja, olete kogenud poliitik ja riigikogu liige. Miks kandideerite taas riigikokku?

Andres Metsoja: Ikka sellepärast, et poliitika iseenesest on põnev, seal kogu aeg juhtub midagi. Kohati on muidugi ka tüütu nagu iga töö, aga see jälle kasvatab iseloomu ja ühtlasi annab võimaluse oma põhiseisukohtade, lubaduste ja ringkonna eest seista.

Mulle on alati meeldinud öelda, et riigikogu valimised on tegelikult ka regionaalse, maakondliku mõõtmega. Ei ole nii, et läheme kõik üht suurt Euroopa või Eesti asja ajama. Teatud mõttes loomulikult, aga kõik algab ikkagi Eesti eri paigust, kus on väga erinevad olukorrad, kui võrrelda Tallinna, Tartut, Pärnut. Eks valimiskampaania ju seda iga kord ilmestabki. Ikka ja jälle on vaja Rail Balticut ehitada läbi Tartu ja meie tahame, et ehitatakse Pärnu kaudu. Või siis öeldakse, et teeme Lelle–Pärnu raudteelõigu korda ja mis me seda Rail Balticut üldse teeme.

Pealegi, kui on sellised suured taristuprojektid käigus, tuleb saada jalg ukse vahele, et ka näiteks kohalikud peatused tuleksid. See on puhas kohalike initsiatiiv, et Rail Balticule tulevad kohalikud peatused. Pärnumaale viis.

Mulle on alati meeldinud öelda, et riigikogu valimised on tegelikult ka regionaalse, maakondliku mõõtmega.

Andres Metsoja

Andres Metsoja

Ja kuni Pärnu sillani välja. Usun, et seda uut silda ehitatakse paljude erakondade koostöös, nende hulgas Isamaa. Ega ümbrike avamisega (Pärnu kolmanda silla projekteerimis- ja ehitushanke pakkumused avati eile, toim) saa midagi valmis, vaid sellega luuakse eeldused, et saab hakata ehitama. Ja et riik täidaks oma kokkulepitud lubaduse, see töö on kõik jätkuvalt ees.

Kui palju Pärnumaalt valitud riigikogu saadikud koostööd teevad?

Metsoja: Üheskoos Pärnumaa eest seismine seisneb tihti selleski, et vaidleme. Viimaks on küsimus selles, et isegi kui jääme teatud asjades eri meelt, ollakse mingis kohas ollakse vait. See on poliitikas väga suur väärtus. Teame, et meil on erimeelsused olnud Pärnu lennujaama asjus, kuid ometi on see valmis. Meil on jätkuvalt erimeelsused Rail Balticu suhtes ja alati ei lähe ka parteide vahelt see liin, vaid partei sees. Üks näiteks ütleb, et see on ebamõistlik, teine vastupidi. Seda tasakaalu on vaja otsida iga päev. Mis peamine, seda tööd ei tohi jätta tegemata ja arvata, et kunagi saabub aeg, mil kõik saadikud eri erakondadest istuvad ühe laua taha. Seda ilmselgelt ei juhtu või kui juhtub, peab olema mingi teistsugune riigikorralduslik vorm.

Kui erimeelsustest rääkida, on Isamaa kõrval valimistele tulnud uus partei Parempoolsed. Ene Täht, kas olete selgeks mõelnud, mis on erinevus Isamaa ja Parempoolsete vahel?

Täht: Olen mõelnud selle üle, miks üldse Isamaa kõrvale need Paremoolsed tekkisid. Oma valimisjutus rõhuvad Parempoolsed tugevale Eesti majandusele, kuid sama räägime ka meie. Teisedki erakonnad on sellle põhiteemana tõstatanud.

Aga valija mõttes – kumba erakonda siis valida?

Täht: Valija teeb oma valiku vastavalt selle, kuidas me suudame ennast tutvustada. Ega siin muud võimalust olegi.

Kas valija saab sama poliitika, kui ta valib kas Isamaa või Parempoolsed?

Metsoja: Oo ei, valija peab ikka valima Isamaad. Isamaa on meil see üks ja ainus. Parempoolsetega on tegelikult nii – nagu näiteks Eesti 200 loosung ütleb –, et nendega on kõik võimalik. Teatud mõttes on nad uus jõud, kuigi teatud mõttes (Eesti 200, toim) mitte enam nii uus. Aga tõehetk erakondade kontekstis tekib siis, kui nad on jõudnud parlamenti. Siis saab päriselt otsa vaadata, millised need suunad neil päriselus on.

Erakondadele ühtepidi meeldib maailmavaade, et majandusruum dikteerib toetuste maksmise võimalused. Teisest küljest, kui elame siin kolmes kriisis korraga, ei saa unustada, et riigi ja rahva püsimine sõltub ikka väga poliitilistest otsustest. Kui on päris raske aeg, tuleb minna appi. Isegi nii, et tulevik tundub tume. Ja mis need lahendused siis on: jätame riigikaitsesse raha panemata, jätame inimeste toimetuleku unarusse? Seda ei saa ju teha. Ainult majanduskeskkonnast rääkida võib ja peabki rääkima, kuid tegelikult on elus palju erinevaid detaile ja neid tuleb suuta näha.

Kindlasti kohtute valijatega, mis teemad pärnumaalasi huvitavad?

Metsoja: See sõltub kindlasti sellest, kellega räägid. Kui noore emaga, siis tal on ühed mõtted ja probleemid, kui väärikas eas inimesega, siis teised ja ettevõtjal kolmandad. Kuid kõik tahavad näha, et nende probleemidega tegeldakse. Inimene tahab näha, et tema elus pakutakse mingit lahendust. Olgu see siis peretoetustena. Kohe tekib debatt, et kas kolmas–neljas laps on tähtsam kui esimene ja teine laps. Samal ajal tunnistavad kõik nagu ühest suust, et peredesse tuleks rohkem investeerida. Eriti kui on keeruline aeg.

Huvihariduse temaatika ja millal saab koolivõrk Pärnus lõpuks korda? Kas uus sild tuleb ja kas sild tuleb ilus? Kuni sinnamaani välja, et kas Rail Baltic parandab meie elujärge, mis saab kaevandustega, mis tulevad Rail Balticu kõrvale? Mis saab tuuleparkidest ja mis kasu mina sellest saan? Kas meil on ikka vaja rohelist energiat, äkki on põlevkivienergia päris hea lahendus? Kas tuumajaam võiks asuda Pärnumaal? Kõik sellised küsimused.

Teie lubadustega seoses vajaks ehk lahtirääkimist pensionide teema. Teil on sellega oma plaan?

Metsoja: Esiteks tahaksime teha pensionifeformi perepõhiselt, et laste arv hakkaks lugema. Teiseks, kui te hakkate pensionile minema, siis praegu on seal arvestatud koefitsent lapse kohta pensioniarvestuses. Meie tahame seda kasvatada nõnda, et kui praegu on see kusagil 60 euro peal, siis meie tahame seda tõsta 120 eurole. Indekseerimise kaudu see ajas muutub, aga et põhimõtteliselt oleks aastas võimalik laste pealt saada üks lisapension juurde. Kui sul on lapsed, oled ühiskonda panustanud, olnud tööjõuturult eemal ja tegelikult aidanud Eesti riigi ja rahvuse säilimisele kaasa, siis pensioniarvestuses võiks tugevamalt kajastuda. See on meie ideoloogia ja põhimõte.

Tulevikupensionärid võidaksid sellest?

Metsoja: Kõigepealt on eeldus, et lapsed sünniksid. Ja kui mina teenin täna oma vanematele pensioni, siis peame aru andma, et Eesti rahvas püsimiseks on vaja rohkem lapsi, noori, kes seda riiki üleval peavad. Meidki, kes me kunagi pensionile läheme.

Lubaduste täideviimiseks on eeldus, et Isamaa riigikokku jõuab. Millised on väljavaated?

Metsoja: Kas selles on kahtlust? Isamaaga on alati nii, et ei saa temaga ja ei saa temata. Valimiste ajal ikka küsitakse, et kuidas läheb? Loomulikult pingutama peab ja iga kord peab rohkem pingutama. Isamaa on kolme kriisi keskel valitsusvastutust kandmas ja siis peab peab halbadele küsimustele olema vähegi positiivne vastus. Tihti ongi nii, et nende otsuste mõju ja tulevikku ei pruugi lõpuni näha. Nii nagu Ukraina sõda või hinnatõus, mis praegu peale surub, või kestev tervisekriis.

Ent mina olen kindel, et Pärnumaalt me ühe mandaadi saame.

Üksinda valitsust ei tee. Kes võiksid olla partnerid, kellega Isamaa valitsusse läheb? Millised on teie eelistused?

Täht: Jätame isiklikud eelistused kõrvale. Tean seda, et lõplikud läbirääkijad selguvad, kui kõik on valitud ja alles siis hakkavad need kompromisside ja lubaduste täitmise võimaluste otsingud. Praegu on meil suured loosungid ja lubadused, aga üksinda ei saa neid kuidagi ellu viia. Pead leidma koostööpartnerid. Ja pärast seda, kui läbirääkimised on peetud, tuleb tõehetk, mis siis lõpuks sõelale jääb.

Peame olema eeskujuks kõigile lastele oma hoiakute, väljaütlemiste ja arvamustega.

Ene Täht

Ene Täht

Konkurendid pakkusid koalitsiooniks kaht varianti: Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Keskerakond ning Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid. Mida teie sellest arvate?

Metsoja: Näed, Isamaa on jälle keskne otsustaja. Kõige väiksem, aga temast oleneb palju. Ma ei taha rõhutada neid praegusi kriise, aga põhimõtteliselt oleme ikkagi olukorras, kus peame valima ida ja lääne vahel. Taas kord. Minule isiklikult ei sobi mõttelaad, et me aitame ukrainlasi mingi piirini. Mulle ei mahu pähe, et kui meil on tuba soe, leib laual ja unistame suurtest eesmärkidest, kuidas võiks olla parem, siis ütleme ukrainlastele, et üks vägistatud naine või tapetud sõdur veel ja meie jõud saabki otsa. See ei lähe minu maailma ja põhimõttega kokku.

Arvan selgelt, et Eesti tulevik on Euroopa kontekstis. Arvan, et NATO on meile sõjaliselt väga tugev liitlane. Meil on veel rohkem vaja tegelda selle teemaga seoses Rootsi ja Soomega. Arvan, et vaatame tulevikku sellest seisukohast, kas Läänemeri on Euroopa sisemeri, kuidas meie taristut kaitsta, mis saab Venemaast edasi.

Minu jaoks on valik tehtud, et järgmised neli aastat läheb ilmselgelt sel suunal, et Venemaa isolatsioon säilib ja Euroopa peab muutuma tugevamaks. Kõigi nende poliitiliste jõududega, kes seda maailmavaadet sel kujul jagavad, saab koostööd teha. Need, kes ütlevad, et selline vaade on väga vale ja venelast tuleb ikkagi mõista selles olukorras, siis siin pole midagi rääkida.

Ehk siis EKRE välistate?

Metsoja: EKRE peab oma sõnumid ise välja ütlema, aga nende retoorika on minu jaoks kohati kummaline. Et rahvusriigi kaitseks, aga ega Venemaal ka kõik paha ei ole. Küsimus on, mis on selle väljaütlemise mõte.

Olete mõlemad konservatiivsed erakonnad. Teid on vahel kõrvutatud, kuid milline on teie erakonna põhitugevus?

Täht: Kindlasti see, et liigume eestimeelne ja -keelse hariduse suunas kogu haridussüsteemis. On see siis lasteaed, üldharidus- või kõrgkool. Huvikoolideski peaks tulevikus olema eestikeelne haridus. See on meie põhiline erinevus ja ka meie tugevus.

Ja teine asi, et ükskõik kellega suheldes pead jääma ikkagi viisakaks. Me ei saa kurjusega ja teisi süüdistades oma elu edasi viia. Peame olema eeskujuks kõigile lastele oma hoiakute, väljaütlemiste ja arvamustega. Liigne agressiivus ja otsekohesus ei vii alati tulemusni, mida me oma haritud riigis sooviksime näha.