Kui erimeelsustest rääkida, on Isamaa kõrval valimistele tulnud uus partei Parempoolsed. Ene Täht, kas olete selgeks mõelnud, mis on erinevus Isamaa ja Parempoolsete vahel?
Täht: Olen mõelnud selle üle, miks üldse Isamaa kõrvale need Paremoolsed tekkisid. Oma valimisjutus rõhuvad Parempoolsed tugevale Eesti majandusele, kuid sama räägime ka meie. Teisedki erakonnad on sellle põhiteemana tõstatanud.
Aga valija mõttes – kumba erakonda siis valida?
Täht: Valija teeb oma valiku vastavalt selle, kuidas me suudame ennast tutvustada. Ega siin muud võimalust olegi.
Kas valija saab sama poliitika, kui ta valib kas Isamaa või Parempoolsed?
Metsoja: Oo ei, valija peab ikka valima Isamaad. Isamaa on meil see üks ja ainus. Parempoolsetega on tegelikult nii – nagu näiteks Eesti 200 loosung ütleb –, et nendega on kõik võimalik. Teatud mõttes on nad uus jõud, kuigi teatud mõttes (Eesti 200, toim) mitte enam nii uus. Aga tõehetk erakondade kontekstis tekib siis, kui nad on jõudnud parlamenti. Siis saab päriselt otsa vaadata, millised need suunad neil päriselus on.
Erakondadele ühtepidi meeldib maailmavaade, et majandusruum dikteerib toetuste maksmise võimalused. Teisest küljest, kui elame siin kolmes kriisis korraga, ei saa unustada, et riigi ja rahva püsimine sõltub ikka väga poliitilistest otsustest. Kui on päris raske aeg, tuleb minna appi. Isegi nii, et tulevik tundub tume. Ja mis need lahendused siis on: jätame riigikaitsesse raha panemata, jätame inimeste toimetuleku unarusse? Seda ei saa ju teha. Ainult majanduskeskkonnast rääkida võib ja peabki rääkima, kuid tegelikult on elus palju erinevaid detaile ja neid tuleb suuta näha.