Valimissaade ⟩ Peep Peterson ja Gerda Kordemets: Riik peaks valdadele enne pankrotti appi minema

Pärnu Postimehe valimisaates olid külas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas riigikokku pürgivad Peep Peterson ja Gerda Kordemets. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu Postimees jätkab 5. märtsil toimuvate riigikogu valimiste eel valimissaadetega, kuhu kutsume eri erakondade esindajaid. Seekordse taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates jagasid oma vaateid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Pärnumaa esinumbrid tervise- ja tööminister Peep Peterson ning režissöör, näitekirjanik ja teatrilavastaja Gerda Kordemets.

Peep Peterson, miks kandideerite riigikokku ja miks Pärnumaal?

Peterson: Ma näen, et Eesti vajab töötajate vaatenurka. Kui me majandust arendame, siis ei saa seal olla ainult ettevõtjate ja  poliitikute vaade, vaid mitmepoolne.

Tervishoius on hädasti vaja arste ja õdesid kuulata, transpordis bussijuhte. Me peame tasakaalustama seda, kuidas Eesti areneb, tõstma esiplaanile ka töötajate huvid. See on põhjus, mis mina olen ametiühingutest liikunud sellele positsioonile ja miks ma kandideerin.

Olen siin läbi käinud palju ettevõtteid, kus tööministril on vaja paikvaatlust teha ja et ühiskonnas toimuvaid muutusi näha Pärnumaa vaatekohast. See on aidanud mul väga palju ka üleriiklikke otsuseid teha.

Gerda Kordemets, miks teie poliitikasse ja riigikokku pürite?

Kordemets: Otsustasin Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astuda, sest minu arvates on Eesti tugevasti paremale kaldu. Astusin Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja küsisin, mis ma erakonna heaks teha saan. Ja vastus oli, et eks sul tuleb siis kandideerida. Pärnumaal sellepärast, et minu teine kodu on juba seitseteist aastat Pärnumaa servas Paatsalu külas ja üha rohkem sätin ma oma elu sinna. Sel talvel ehitasime seal välja aasta ringi elamise võimaluse ja olen nüüd Lääneranna valda sisse kirjutatud.

Millise tulemusega olete pärast 5. märtsi valimisi rahul?

Kordemets: Mina olen absoluutselt igasuguse tulemusega rahul. Ma pole nii sinisilmne, et arvasin, et tulen kusagilt puude tagant välja ja kõik valivad kohe mind ennast esindama. Loomulikult väiksed ootused on ja kui osutun valituks, siis ma kindlasti riigkokku lähen. Ma ei ole mingi peibutuspart. Ja kes mind tunnevad, teavad, et kui ma sinna lähen, kavatsen seal olla sõjakas.

Minu jaoks on võib-olla isegi tähtsam eesmärk kohalikud valimised kahe aasta pärast. See elu, mis jääb Pärnu linna moodsatest piiridest väljapoole, see on see, mille pärast minu süda valutab.

Sotsiaaldemokraatide üks põhiteema on regionaalne palgalõhe. Kuidas jõuda Pärnumaal Eesti keskmisele palgale järele?

Peterson: Iseenesest majanduslikud olud lähevad siin küll järsult paremaks, kui meil on olemas kiire raudteeühendus Tallinna ja Riiaga, kui siiakanti tuleb parim elektrivarustus. Kõik need näitajad ütlevad seda, et Pärnust saab Eesti üks tähtsamaid linnu Tallinna ja Tartu kõrval. 

Me peame tasakaalustama seda, kuidas Eesti areneb, tõstma esiplaanile ka töötajate huvid.

Peep Peterson

Kuni see kõik valmis saab, annab ka üht-teist teha. Oleme käinud Pärnus ühel pool jõge, kus on rohkelt majutust, restorane, ja teisel pool, kus on palju tööstust ja automatiseerimist. On fakt, et tööpuudus ei ole Pärnumaal kõrge, pigem on töökäsi puudu. See omakorda näitab, et ehk saame lasta masinatel mõne töö ära teha ja inimestele selle arvelt rohkem palka maksta.

Teiselt poolt suured turismimajad viitavad, et ilmselt on musta käivet ja seda siis tuleks vähendada mingite valdkondlike miinimumide või reeglitega. Ja suures pildis on vaja sesoonsust vähendada ehk luua rohkem kultuuriüritusi. Ja investeeringuid, mis annavad inimestele talvist tegevust.

Turismiettevõtetel midagi automatiseerida ei ole. Kuidas neile selgitada, et võiks töötajaid kõrgemalt tasustada?

Peterson: Huvitav on tähele panna, et siin on hakanud käima rohkem Eesti enda inimesed ja kokkuvõttes kulutavad nad linnas rohkem kui senine nii-öelda põhikindlustus ehk Soome pensionär. Me peame liikuma teise turismikildkonda ja mõtlema, millised nende vajadused on. Arvan, et Pärnu vajab kõrgema tärni hotelle tulevikuski. Ehk me peame tegema kvalitatiivse hüppe, et liigumegi paremasse hinnaklassi. Ja teiseks, me ei saa häid inimesi hoida palgal ainult pool aastat, teine pool aastat peab tulema sinna juurde. Ehk siis kõik need kultuuriüritused, mis põhjustaksid siiarände. Neid asju tasub tõsiselt kaaluda ja mõelda.

Milline kultuuriüritus tooks siia nii palju rahvast, et meil oleks aasta ringi tööd ja kõvasti palka?

Kordemets: Seda ei ole Pärnus aastakümneid suudetud välja mõelda, vaevalt et mina siin teile selle võluvitsa ulatan. Aga olles Pärnumaal päris palju ringi liikunud, siis ega probleem ei olegi Pärnu linnas. Probleem on väikestes kohtades. Kust tuleb omavalitsuste tulubaas – see tuleb inimeste tulumaksust – ja mis juhtub, kui need inimesed on sunnitud sealt lahkuma?

Kas riik peaks raskustesse sattunud omavalitsustele abikäe ulatama?

Peterson: Vallad ongi praegu raskes olukorras. Neile tuli juurde vist vaid kaheksa protsenti riigi finantseerimist, samal ajal kui õpetajate palgad tõusevad 20 protsenti. Nad on tegelikult plindris.

 Ärgem lammutagem, sest kunagi peame võib-olla selle kõik tagasi ehitama.

Gerda Kordemets

Kordemets: See on riigi küsimus, sest riik oma haldusreformiga on tegelikult selle probleemi algus. Mis asi on omavalitsuse pankrot? Inimesed jäävad ju alles, kohad jäävad alles. Põhimõtteliselt tähendab see, et riik tuleb ja hakkab saneerima. Aga miks siis riik ei või varem appi tulla? Ma ei arva sugugi, et riik peab riigikassast võtma võrgutäie raha ja selle kohale tooma, vaid siin tuleb mõelda ja küsimuseks on säästlikkus. Ärgem lammutagem, sest kunagi peame võib-olla selle kõik tagasi ehitama. Mis lahendus see on, et hakkame kinni panema raamatukogusid, koole ja ei tea mida veel?

Kuidas on võimalik ääremaa inimeste palgataset tõsta?

Peterson: Meil Eestis on suhteliselt vähe palgaleppeid. Äsja sõlmiti palgalepe tervishoius, et õdede palk tõuseb ja arstide palk. Samasuguseid palgaleppeid on vaja mujalgi.

See, et riik kehtestab riigi kultuuritöötajatele kõrge miinimumpalga, ei puuduta absoluutselt näiteks Pärnu või Virtsu või Vändra raamatukogutöötajate palka. Siin tuleks koos tegutseda ja nii, et räägime kogu riigist. Toome osapooled lepingusse ja ütleme, et see on kollektiivleping, millest allapoole kellelegi maksta ei tohi. Ja kui tekivad finantsprobleemid, siis istutakse koos maha ja lahendatakse need ära. Seda mudelit on sotsiaaldemokraadid ümber Läänemere aktiivselt praktiseerinud ja ka Euroopa Liit ootab, et 80 protsenti inimestest oleks selliste lepetega kaetud.

Kõik see säilitamine, hoidmine ja uute võimaluste otsimine tekitab küsimuse, kust selleks raha tuleb. Kas on oodata maksutõusu?

Peterson: See, et hoida maksud madalad, ei saa olla eesmärk iseenesest. Peame vaatama, kuidas on mõistlik teha. Soomlased avastasid pärast sõda, kui nad olid väga vaesed, et odavam on näiteks lapsi toita koolis ühes suures sööklas. Siis pandi selleks raha kokku ja see tuli ühiskonnale odavam. Sama kehtib tervishoius. Odavam on hoida ühtset ja terviklikku süsteemi, selle asemel et lasta see laiali laguneda.

Tervishoiu ja kultuuri puhul tuleb teatud kulutusi katta. Usun, et ettevõtjad ja ühiskond tervikuna saab aru, et mõistlik on seal neid kulutusi teha, vastasel juhul läheb kõik allavett. Ehk väiksed maksutõusud võivad siin-seal ju olla, kui me teame, milleks me neid kasutame.

Kellega koos oleks pärast valimis sotsiaaldemokraatidel kõige parem neid debatte pidada?

Peterson: Debattidel tekib hämmastav ühisosa Eesti 200ga. Vähemalt tervishoiu teemal on teineteisemõistmine väga selge. Keskerakond on meile klassikaliselt lähedane maailmavaatelt, kuigi neil on olnud probleeme Tallinna linnavalitsuses. 

Oleme arutanud, kes Toompeal need teoreetiliselt parimad partnerid on ja ilmselt siis Eesti 200 ja Keskerakond.

Gerda Kordemets, olete nõus?

Kordemets: Oleksin natukene pragmaatilisem. Me kõik saame aru, millised kombinatsioonid pärast 5. märtsi võimalikud on, ja arvan, et praeguses olukorras on parim lahendus Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200. Selline parempoolsuse ja vasakpoolsuse balanss ei pruugi valitsuses üldsegi halba teha. Variant on ka koos Keskerakonnaga, kuid seda ma usun vähem.

Millist häältesaaki Pärnumaalt ootate?

Kordemets: Me sihime üht mandaati vähemalt. See on meie ponnistuste eesmärk ja et kõik see töö ei oleks tühja läinud.