/nginx/o/2023/02/15/15140127t1h711e.jpg)
Lääne ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo kirjutab prokuratuuri vastses aastaraamatus, et tehnoülevaatuste korruptsioonijuhtumite probleem pole kuhugi kadunud. Lääne ringkonnaprokuratuur menetleb praegugi juhtumit, kus väidetavalt võltsiti põllutöömasinate dokumente.
Korruptsioonil on ühiskonnale murendav ja laastav mõju, hägustub piir õige ja vale vahel. Oleme harjunud mõtlema, et korruptiivseid tegusid panevad toime inimesed kõrgetel ametikohtadel. Tegelikult ei ole see üldse nii. Puutume iga päev kokku nii-öelda korruptsiooniohtlike olukordadega. Üks täiesti tavapärane situatsioon, kus võib esineda korruptsioonioht, on sõiduki tehnoülevaatus.
Tehnoülevaatajad kannavad avalikku võimu, nad on ametiisikud. Nad on saanud transpordiametilt töökoha kaudu avalik-õiguslikud volitused ja nad peavad tagama järelevalve, et liikluses osalevad mootorsõidukid vastaksid kehtestatud tehnonõuetele.
Millega on tegu, kui tehnoülevaataja oma ülesandeid täites kas ei näe üldse sõidukit või teadlikult ei kontrolli sõiduki tehnilist olukorda? Või näeb rikkeid ja puudusi, aga jätab need tähelepanuta ja seetõttu on sõidukite tehniline seisundi kindlaks tegemata? Võib tunduda, et tegemist on pisirikkumisega, kuid tegelikult pannakse toime kuritegu. Tegu on peitkuritegevusega, mida on raske avastada.
Kui ametnik jätab sõiduki tehnilise olukorra kontrollimata, ei täida ta oma järelevalveülesandeid. Järelevalve eesmärk on tagada liikluses ohutus. Pealtnäha võib jääda ekslik mulje, et tegemist on tühise rikkumisega. Võime ette kujutada, millised võivad olla tagajärjed, kui riketega sõidukile väljastatakse ülevaatuse dokument ja sõiduk lubatakse liiklusse. Kui ohtlikku veost transportival veokil on vastav märgistus, siis tehniliselt mittekorras sõidukitel see puudub. Seega ei ole teistel liiklejatel võimalik potentsiaalse ohuga arvestada. Tehniliselt kontrollimata sõidukid võivad liikluses kujutada tegelikku ohtu teiste inimeste varale, tervisele ja isegi elule.
Sageli inimesed ei näe või ei tunne nendes tegudes ära korruptsioonikuritegu ega taju selle ohtlikkust. Tegemist ei ole kliendi süütu palvega ega lahke ametniku teenega, vaid ametialase võltsimisega. Sõltuvalt asjaoludest võib tegu olla altkäemaksu andmise ja võtmisega. Kuriteo panevad toime nii tehnoülevaatust läbida soovija, kes annab tasu, kui ka ametiisikust ülevaataja, kes jätab ülevaatuse tegemata, kuid vormistab sõiduki tehnilistele nõuetele vastavaks ja võtab tasu vastu.
Näiteks tuvastati Pärnus 2015. aasta kolme kuu jooksul nelja tehnoülevaataja ametialased võltsimised. Nad koostasid mootorsõidukit tegelikult ülevaatusel kontrollimata või mittekorras sõidukite normipäraste kontrolltulemuste saamiseks teiste autode andmeid kasutades mootorsõidukite tehniliste seisundite kontrollkaardid ja tegid ülevaatuste läbimiste märked mootorsõidukite registreerimistunnistustele. Nii võltsiti kokku 19 sõiduki dokumenti. Ühel juhul tehti kindlaks altkäemaksu andmine ja võtmine, hüveks õlle kuuspakk. See oli hind, millega ametnik andis ära oma maine ja asetas potentsiaalsesse ohtu teised liikluses osalejad.
Tehniliselt kontrollimata sõidukid võivad liikluses kujutada tegelikku ohtu teiste inimeste varale, tervisele ja isegi elule.
Tehnoülevaatajatele mõisteti ametialaste kuritegude eest tingimuslikud vangistused ja rahaline karistus. Karistused pole küll suured, kuid alati ei ole oluline mitte karistuse raskus, vaid selle vältimatus.
Probleem ei ole kahjuks kuhugi kadunud, sest taolisi juhtumeid avastatakse ja menetletakse praegugi. Lääne ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi, milles tuvastati 20 põllumajandusmasina ametialane võltsimine. Kriminaalasjas on veel ees kohtumenetlus, mille käigus annab olukorrale lõpliku hinnangu kohus.
Kuriteo toimepanemise avastamise ja jõustunud lõpplahendi vahele jääb aeg, mil kogutakse ja hinnatakse tõendeid. Tõenäoliselt võib ametialaseid kuritegusid avastada väga eri moel. Tõendamise teeb aga keeruliseks see, et üldjuhul ei ole nendel tegudel kõrvalisi tunnistajaid. Soov hoida tegevust salajas ongi põhjus, miks korruptsioonikuritegusid avastatakse harva ja need avastused on sageli juhuslikku laadi.
Olukorra varjatuse tõttu on keerukas ka tõendite kogumine. Dokumentaalsete tõenditega võidakse manipuleerida ja toimepanijatel endal on õigus ütlusi mitte anda. Senine kohtupraktika on näidanud, et ametialaste kuritegude avastamiseks ja tõendamiseks on sageli hädavajalik ja kõige tõhusam jälitustoimingute tegemine, kuna fikseeritakse süüdlaste enda tegevusi vahetult kuriteo toimepanemise ja kokkulepete sõlmimise ajal. Ka eelkirjeldatud kriminaalasjades oli tähtis roll jälitustegevusega kogutud tõenditel.
Tehnoülevaatajate toimepandud kuritegude avastamisele aitab kaasa eri kontrollimeetmete rakendamine, näiteks nii tehnilise ülevaatusprotsessi kui saadud andmete salvestamine. Juhtudel, kus ülevaatus ei toimu ülevaatuspunktis, võiks olla kasutusele võetud rinnakaamerad, nii nagu on korrakaitsjatel. See distsiplineerib tehnoülevaatajat ja annab võimaluse toimingut taasesitada ja kontrollida.
Kogukondlik kontroll ehk “vilepuhujate” abi aitab kindlasti märgata kohti, kus hälbitakse tavapärasest käitumistest.
Kindlasti on edu pant ühiskonna üldine teadlikkuse kasv, et korruptsioonioht esineb ka lihtsamates elusituatsioonides. Igaüks peab endale teadvustama, mis on pealtnäha ebaolulise rikkumise tegelik tähendus ja kaugemad tagajärjed.
Tõstatan küsimuse, kas ja kuidas võiks seesugustes väiksemates korruptsioonikuritegudes tulla kõne alla karistuse asemel mõne taastava õiguse abinõu rakendamine? Taastav õigus on konfliktidele ja õigusrikkumistele lähenemise viis, mis võimaldab konflikti tõttu tekkinud kahju heastada. Kuigi korruptsioonikuritegudes ei ole sageli otseselt kannatanut, kellele kahju hüvitada, on siiski nendeski mitu poolt: õigusrikkuja ja ühiskond/kogukond.
Korruptsioonikuritegu kahjustab avalikku usaldust ja tekitab konflikti, mida heastatakse muu hulgas karistuse ärakandmisega. Samal ajal on õigusrikkujate vastutuse isikustamiseks hea rakendada konflikti lahendusena näiteks avaliku menetlushuviga kriminaalmenetluse lõpetamist koos kohaste kohustustega. See on hea meede õigusrahu saavutamiseks ühiskonna/kogukonna ja rikkuja vahel.
Niisiis panevad korruptsioonikuritegusid toime teiste avaliku võimu kandjate kõrval ka oma tööülesannete kaudu ametiseisundit omavad eraõiguslikes äriühingutes tegutsevad tehnoülevaatajad. Ühiskondlik kontroll peaks töötama nendegi suhtes, sest nende kuritegelike andmete võltsimise tulemusena satuvad liiklusse tehniliselt rikkis või puudustega sõidukid, mis kujutavad ohtu kõigile liikluses osalejatele. Senised menetlused on näidanud, et probleem ei ole veel kaugeltki kadunud.