Valimissaade Rohepööre on imelihtne (1)

Copy
Eestimaa Rohelisi esindas Pärnu Postimehe valimissaates Kaia Solnik.
Eestimaa Rohelisi esindas Pärnu Postimehe valimissaates Kaia Solnik. Foto: Urmas Luik

Pärnu Postimees jätkab 5. märtsil toimuvate riigikogu valimiste eel valimissaadetega, kuhu kutsume eri erakondade esindajaid. Seekordse taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates oli külas erakonna Eestimaa Rohelised esindaja Kaia Solnik, kes kandideerib küll Võru-, Valga- ja Põlvamaal, kuid jagas oma erakonna vaateid pärnumaalastelegi.

Miks Rohelised riigikokku pürgivad? Olgem ausad, erakondade reitingud praegu edu ei näita.

Mina ise arvan, et Rohelisi on riigikokku väga vaja. Oleme justkui tasakaalustav jõud, sest vasakliberaalsust on üsna vähe. 

Ma ise aktiveerusin sellepärast, et keskkonnakaitset ja loodushoidu leiab küll valimisprogrammides ja sõnavõttudes, aga kui tegudeks läheb, tehakse ikka pigem keskkonnavaenulikud otsused. Ehk Rohelised lähevad justkui seda loodusehäält riigikokku viima, et ei saaks loodusest üle sõita.

Kellega teil suurerakondades ühiseid vaateid on?

Sotsid on tegelikult peamised. Oleme maailmavaadetelt üsna sarnased vasakliberaalsel poolel. Keskerakond on samuti üsna lähedal ja valimiskompasski näitas, et ennemini vasakpoolsem. Kuid nad on konservatiivsemad, aga meie pigem hästi liberaalsed.

Milline on Roheliste põhisõnum?

Meie jaoks on inimene tähtsam kui majanduskasv. Et iga otsus, mida me teeme, lähtub keskkonnahoiust, olgu see siis majandus, haridus, transport või ükskõik mis valdkond. Keskkonnast rääkides tahaksime metsaraiete mahu pooleks lüüa, et raiutaks poole vähem, mindaks üle püsimetsandusele (püsimetsandus on metsa valikraietega majandamise viis, kus kasvatatakse kasvukohale omaseid puuliike, toim).

Keskkonnahoiu kõrval on sotsiaalne võrdsus meil teine suurem teema. See kätkeb endas majandusmudelit, mis toetab nõrgemaid. Nagu Soomes on astmeline tulumaks, ja siis Eestiski toetame progressiivset tulumaksu. Et toetada neid, keda vaja. Suurendada ümberjaotust, et õpetajate ja arstide palgad tõuseksid. Soomes on näha, et need palgad on head. Rootsis on pigem vasakpoolne majandus ja seal see toimib. Eestis on siiamaani olnud parempoolne poliitika.

Rohepööre, mis on Euroopa Liidu disainitud, resoneerub muidugi, aga see, mis tehakse Eestis, ei ole tegelikult rohepööre.

Kaia Solnik

Kuidas rohepööre ja roheline energia haakuvad teie erakonna põhimõtetega?

Rohepööre, mis on Euroopa Liidu disainitud, resoneerub muidugi, aga see, mida tehakse Eestis, ei ole tegelikult rohepööre. Siin on raske rohepööret teha, kuna osa erakondi eitab seda, töötab sellele vastu ja siis tulevadki sellised poolikud lahendused.

Meie jaoks on rohepööre ülilihtne asi. Pigem toob see meile tulu ja rohepööre on võimalus muuta meie elukeskkonda paremaks. Tegelikult turgutada natuke majandustki, sest põhimõtteliselt lõpetame ära suured väljaminekud. Fossiilkütused, väetised, mürgid on jube kallid ja me hoiame kokku, kui neid sisse ei osta.

Hakates ise päikesepaneelidega energiat tootma, saame kulud tuluks pöörata.

Rohepööre on meil aruteludes isegi pisut negatiivse varjundi saanud. Kuidas seda mõtteviisi muuta?

Jah, rohepööre oleks nagu väga kallis, aga tegelikult on täiesti vastupidi.

Tuleks lugeda selle kohta, uurida, mis rohepööre päriselt on. Internetist on õiget infot natuke raske leida.

Poliitiliselt tuleks toetada inimesi, kes tahavad omale taastuvenergiaseadmeid paigaldada. Vanaisa just helistas, et eile tuli 40 kilovatt-tundi elektrit ja nii palju me küll ära ei kulutanud.

See, et ma päikesepaneelid paigaldan, ei ole tegelikult ainult investeering. See on iseseisvus, see on tuluteenimisvõimalus.

Kuidas riik saab rohelist mõtlemist edendada?

Tuleb rohelist tuld anda! Meil on tegelikult olemas kodanikuühendused ja ettevõtjad, kes tahavad seda kõike teha. Miks ma poliitikas olen, ongi see, et poliitika blokeerib seda. Kui mõelda kas või tuuleparkidele, millega kümme aastat jännati. Otsitakse põhjusi, miks mingi raha, mis on mõeldud rohepöördeks, suunata Viru Keemia Gruppi. Nendest asjadest peab rääkima.

Mõnel pool on kohalikud inimesed tuuleparkide vastu. Mida sel juhul teha?

Siis tuleb teadustööd teha selles vallas. Võib-olla saab selliseid tuulikuid teha, mis ei ole nii häirivad. Ja need tuulepargid, mida rohelised toetavad, on kaldast nii kaugel, et pole isegi näha. Nende valgustust saaks suunata laevade poole, et need tuulikutele otsa ei sõidaks, mitte mandri poole.

Tuleb seda valdkonda arendada. Mida rohkem on nõudlust, seda rohkem on pakkumisi ja võimalusi. Usun Eesti teadlastesse ja leiaksime lahenduse, nii et kõik see oleks inimsõbralik. Kindlasti ei ole ma selle poolt, et võtame metsad maha ja paneme tuulikud asemele. See on ajuvabadus ja see ongi see, miks rohepööre tundub nagu nii vale, kui seda tehakse lihtsalt valesti. See peaks olema inimesi kaasavam ja teaduspõhisem.

Siinkohal võiks Pärnumaa konteksis parandada, et meil on pigem meretuulepargid ja vanad turbaväljad, mis on juba tööstuslikud piirkonnad.

Mõtlesin siinkohal enda kogemust Raplamaalt. Seal tahetakse teha metsas suurraiet ja panna sinna tuulikud püsti.

Miks te ikka soovite, et metsa poole vähem raiutaks? Paljude inimeste töökohad sõltuvad sellest.

See on laialt räägitud teema. Hästi palju on valeväiteid, et inimeste töökohad justkui sõltuksid metsaraiest. Tegelikult, mida rohkem raiutakse, seda rohkem on puupõlde ja seda rohkem on meil harvestere. Ja harvester võtab meil ära umbes saja inimese töö. Tegelikult ei ole metsa raiumise vähendamine, mis töö ära võtab, vaid automatiseerimine. See suretab ka kohaliku tööstuse välja.

Ja me müüme oma metsa pelletitena roheekspordiks. See taastuvenergia, millega tehakse Euroopa rohepööret, on meie mets. Ja sellele makstakse peale veel toetusi. Ja see siis on rohepööre?!

Tegelikult ei ole see rohepööre, see on süsiniku sidumine. See ei ole kliima päästmine, see on lihtsalt metsa põletamine. On murettekitav ja minu arust kriminaalne, et müüme oma odavat puitu välja põletamiseks, kuigi meil on kohalikud majade ehitajad, mööbli valmistajad. Või et meil ei ole oma inimestele enam küttepuid, sest kütame Euroopa rohepööret Kopenhaagenis.

Miks sellised skeemid läbi lähevad?

Mina näen, et tegelikult teadlased rohelise poliitikaga tegelda ei taha ja need inimesed, kes neid asju teavad, jäävad tihti oma mulli. Tööstusel on suured rahad mängus. Roheliste erakonnal lihtsalt ei ole.

Kas Roheliste riigikokku jõudmine muudaks midagi?

Kindlasti, saaksime juba rohkem kõlapinda. Praegu ei kutsuta meid debattidelegi, sest meie toetus on väike. Kuidas see toetus saabki kasvada, kui isegi debattidel meile sõna ei anta?

Riigikokku saamisel pääseksime võib-olla mingil ajal ligi andmetele, mida praegu ei avalikustata. Metsatööstus on üsna hall ala ja ega väga teata, mida seal tehakse ja valetatakse ka andmetega.

Transport on samuti teie jaoks ilmselt tähtis? Kas jalgsi ja hobusega?

Rattaga. Pärnus nägin täna mitut inimest rattaga sõitmas. Samuti ühistransport. See ei ole ainult keskkonnasõbralikum, vaid ka inimsõbralikum. Ei saa eeldada, et kõigil oleksid autod. Ligipääsetavus ühistranspordile on hästi tähtis. Kas see peaks nüüd tasuta olema, aga pigem vajadus- ja nõudepõhisem. Ja kui meil on võimalik taastuvenergiast kütust toota, on see ka kliimaneutraalsem.

Me oleme tegelikult üsnagi vastu Rail Balticule Pärnu kaudu. See läbib mitut looduskaitseala ja avatakse uusi karjääre.

Kaia Solnik

Milline on teie nägemus suurtest transpordikoridoridest, nagu Rail Baltic, Via Baltica ja neljarealised maanteed Tartu ja Narva suunal?

Saaksime ehk nendega hakkama, mis meil praegu juba olemas on. Tartu–Tallinna rongiühendus jätab minu arust kohati soovida. Me oleme tegelikult üsnagi vastu Rail Balticule Pärnu kaudu. See läbib mitut looduskaitseala ja avatakse uusi karjääre. Keskkonna mõttes on see katastroofiline ja pealegi lõikab see Eesti katki. Eesti on natuke liiga väike sellise suure projekti jaoks. Seda võiks lahendada läbi Tartu ja Pärnu ühendada mingi riigisisese raudteega, näiteks Viljandi teise trassiga võis siis lihtsalt Tallinnaga.

Aga suur unistus pääseda liikuma Euroopasse ja paljud Pärnumaa arengud sõltuvad sellest? Mis siinset elu siis elavadaks?

Äkki meretransport. Laevanduses on uued tuuled näiteks kaubapurjekad, mitte fossiilkütustel sõitvad kaubalaevad. Pärnu on ju merelinn. Siit saaks arendada seda ühendust Riiga ja Riiast läheb juba raudtee edasi. Kui otsida võimalusi, siis neid kindlasti on.

Aga neljarealised maanteed. Pigem mitte?

Tallinna-Tartu on mõistlik, Tallinna–Pärnu ehk samuti. Põhimõtteliselt on need juba olemas, tuleb vaid laiendada ja see pole nii katastroofiline ühendus.

Milline on teie nägemus Eesti julgeoleku osas?

Ma olen küll patsifist. Olen olnud kodutütar ja tegelnud riigikaitsega, aga praegu panustaksin pigem sellele, et me ei toetaks seda sõda. Euroopa ikka veel ostab Venemaalt kütuseid ja väetisi ja sanktsoonid ei tööta. Aga majanduslikult ära blokkida on hästi oluline. Iga kord, kui me midagi Venemaalt ostame, me ikkagi toetame sõda.

Vastukaaluks, et me energiavaesusest ise ära ei sureks, tuleb hakata enda toidu- ja energiaiseseisvust tagama. Samuti koolitada ja valmistada inimesi ette varjuma. Tänapäeva pommid on nii võimsad, et ainus võimalus ongi rajada varjendeid ja omandada oskusi, kuidas metsas hakkama saada. Metsaga tegelevad inimesed on öelnud, et see ongi tegelikult julgeolekuoht, kui meil ei ole metsa, kuhu varjuda. Praegu on meil metsas teed, kus võivad tankid sõita. Eestlaste jaoks on mets olnud varjupaik ja me peaksime looma oskust, kuidas seal ellu jääda.

See on minu isiklik vaatenurk, et lähen maale ja jään ellu. See on see, mida ma oskan.

Millise tulemusega oleksite rahul pärast valimispäeva?

Enda vaimse tervise seisukohalt oleme kõigi tulemustega rahul, kuid tahaksime ikkagi riigikokku pääseda ja seda kogemust saada. Meile öeldakse, et oleme kogenematud ja meil ongi praegu palju uusi inimesi. Minu enda jaokski on kandideerimine esmakordne. Aga meie juht Johanna Maria Tõugu kandideerib kolmandat või neljandat korda. Meie jaoks on tõesti kõik see päris uus teema ja ja meil on seda kogemust vaja, kuidas riigikogu töö käib.

Anname endast parima ja kui noored tulevad valima, on nende seas meie toetus päris suur.

Kui kerge või raske on Rohelistel Pärnumaal kandideerida?

Tundub, et siingi on progressiivselt mõtlevaid ja loodushoidlikke inimesi ja mõni mahetalu on siin samuti.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles