Mait Kaup ⟩ Järsud otsused metsanduses võivad osutuda ohtlikuks

Raiemahtude piiramine mõjub negatiivselt nii majandusele kui töökohtadele, mida metsa- ja puidusektor pakub. Foto: Arvo Meeks

Vabariigi aastapäeva eel on hea rääkida otsustest ja omadustest, mis on Eesti riiki edasi viinud. Nutikus ja säästlikkus, ent ka julgus on olnud võtmetegurid, mis aitasid meil ehitada digiriiki, tugevat töötlevat tööstust ning hoida oma põllumajandust ja energeetikat. Metsanduse arengukava (MAK), mida valitsus enne valimisi veel läbi üritab suruda, on kõige selle vastand. Ja kannatavad eelkõige just maainimesed.

Metsandus on nagu muud valusad teemad (energeetika, julgeolek, inimeste toimetulek) enne valimisi taas päevakorral. Arvamusi on palju. Kindlasti on asju, mida metsa majandamises annaks paremini teha, kuid nüüd on ette valmistatud järsud otsused, mida peegeldab metsanduse uus arengukava. MAKi mõju metsa heaolule ja elurikkusele on hinnatud erinevalt, kuid kindlasti mõjub see negatiivselt majandusele ja töökohtadele, mida metsa- ja puidusektor pakub.

Eesti metsasektor ja sellega seotud valdkonnad pakuvad hästi tasustatud tööd ligemale 60 000 inimesele, eriti maapiirkondades ja Pärnumaal. Lõputute metsavaidluste tagajärjel on kaduma läinud oluline mõte, et meie ühiskond, riik, selle loodus ja inimesed saavad olla tugevad vaid siis, kui meie majandus on tugev. Analüüsides, millised valdkonnad toovad maainimestele leiva lauale, selgub lihtne läbiv struktuur: puit, toit ja avalik sektor. Peale nende loomulikult teenindav sektor, mis ilma nimetatud valdkondadeta toimetada ei saaks, sest saia ja piima saab ikka poest. Kui vastuvõtmist ootav arengukava näeb ette sektori tegevuse kärpimist 20–25 protsendi jagu, puudutab see samas suurusjärgus ka töökohti.