Video Jüri Viikberg otsis väljarännanud eestlasi-keeleinformante jorjenite abil

Keeleteadlane Jüri Viikberg rääkis kirjanduslikul kohtumisel Koidula muuseumis murrete kogumise põnevast tööst.
Keeleteadlane Jüri Viikberg rääkis kirjanduslikul kohtumisel Koidula muuseumis murrete kogumise põnevast tööst. Foto: Urmas Luik

Murrete kogumine on olnud püha toiming.

Kui tahad saada korralikku keelt, pead leidma ühe ekstra hea keeleinformandi, soovitavalt 100aastase, kes on elanud oma keskkonnas, oma tööde sees, peaasi, et ta ei oleks kuskil seigelnud ega rännanud. Nõnda naljatles murrete koguja, keeleteadlane, leksikograaf ja emeriitdotsent Jüri Viikberg kirjanduskohtumisel Pärnu Koidula muuseumis.

Eriti hea, kui informant ehk keelejuht poleks üldse koolis käinud, aga on erakordselt intelligentne, kes annaks ammendava vastuse ka küsimusele “Kuidas on lood voki osadega?”. Väga soovitav oleks, et tal oleks kõik hambad suus, sest sellest sõltub hääldus. “Ta pidi võimalikult klaarilt oma sõnad välja ütlema, et sa saaksid oma transkriptsiooni ilusti kirja,” rääkis Viikberg, kui kirjeldas enda seiklusi Siberis väliseestlaste keelesaartel.

Tagasi üles