Romek Kosenkranius Igal rahvusel ei ole oma rahvusriiki ja seetõttu on Eesti ning meie oma riik kindlasti ime

Copy
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnapea kõne Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamisel Pärnu kontserdimajas.

Lugupeetud daamid ja härrad, head vapimärkide kavalerid!

Täna on just meil, Eesti vabariigi sünnilinna kodanikel ja pärnumaalastel, taas põhjust rõõmustada ja tähistada meie armsa riigi sünnipäeva. 105 aastat tagasi ja täpselt täna õhtul, kuulutasid meie esiisad, siit mitte väga kaugel –praegusel Iseseisvuse väljakul – välja demokraatliku ja iseseiseva Eesti Vabariigi.

Eesti on saanud nautida viimase kolmandik sajandi jooksul rahulikku arengut ja iseseisva riigina olemist ning seetõttu oleme harjunud meie riigi vabadust võtma iseenesest mõistetava seisundina. Noorematele põlvkondadele on ilmselt mõistetamatu võimalus, et Eesti võib saada okupeeritud – neelatud alla näiteks meie idanaabri poolt. Läinud aasta vabariigi aastapäeval Euroopa kohale laskunud sõja vari, oli ka meile kui külm äratus: Ukrainas alanud Venemaa agressioon näitas, kui õrn võib olla ka Euroopas ühe riigi iseseisvus ja rahva vabadus, milliseid kannatusi võib tänapäeva sõda tuua rahulikule elanikkonnale.

Au Ukrainale ja tema kodanikele, kes seisavad relv käes oma riigi terviklikkuse, vabaduse ja demokraatia eest, andes niiviisi teistele riikidele eeskuju ja lootust seista vastu ülekaalukale agressorile ja olla seejuures edukas. On tähelepanuväärne ja üllas, kuidas eestimaalased ja sh suur osa pärnumaalasi ulatasid oma abikäe vapratele Ukraina võitlejatele, sõjas kannatavatele tsiviilelanikele ja meile saabunud sõjapõgenikele.

Eesti riigi ja iseseisvuse säilimiseks on oluline julgeolekugarantii, mille saavad anda meie kodanikud ja meie liitlased NATOs. Eelkõige sõltub Eesti iseseisvus ja vabadus meist endist. Meie riigi kodanike valmisolek ja julgus kaitsta oma riiki ning rahvast viimse hingetõmbeni on meie vabaduse ja riigi säilimise nurgakivi. Nagu ütles Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts: "Me ei ole vabad mitte teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud." Kaitseliitlase ja reserv-ohvitserina  näen ma viimasel ajal üha enam meie kodanike entusiasmi Kaitseliiduga liitumisel ja seetõttu usun siiralt, et meil jätkub piisavalt südikust kaitsta meie riigi vabadust ja iseseisvust.

Samas on märkimisväärne, et Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest on valmis asuma kaitsele paljude Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide sõdurid. Eestlastena oleme kasutanud oma esiisade ajaloolist tarkust ja kogemust vältida eneseisolatsiooni: NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus on meie riigi diplomaatia suur võit ja annab parima julgeolekugarantii, mis meie geopoliitilises asukohas on võimalik saavutada. Õlg õla kõrval on valmis kaitsma meie riiki teiste demokraatlike riikide relvajõud, aga seda vaid tingimusel kui me ise oleme valmis end kaitsma agressori eest.

Usun, et Pärnu ja Pärnumaa on tugev ning võimaluste rohke piirkond Eestis, mida peame oskama meie inimeste kasuks nutikalt ära kasutada. Ettevõtlusele, mis on Pärnumaal meie arengu nurgakivi ning garant, avanevad näiteks täiesti uued võimalused, kui järgnevatel aastatel saab valmis Rail Baltic, laienevad Pärnu Sadama võimalused vastu võtta suuremaid aluseid või lennujaamale tekib võimalus teenindada ka kaubavedusid.

Me ei tohi tuuleparkide arendamises jääda järgijooksjateks, sest see on tulevikus Pärnumaale suur võimalus olla üks juhtivaid energiatootjaid kogu Eestis ning loob võimalused tuua meie kanti energiamahukaid ettevõtteid ja luua siin kompetents, mida saab eksportida ka teistesse regioonidesse.

President Lennart Meri on kunagi öelnud: Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga koos käib, käib natukene kiiremini kui maailm. Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid probleeme, neid küsimusi, neid lahendusi, mida elu talle seab.»

Meil on märkimisväärsed võimalused olla edukad olemasolevates ja uutes valdkondades ning neile võimaluste ning võimekuste arendamistele peame Pärnumaal hoogu andma, olgu see siis metalli- või puidutöötlemine, energeetika, IT või puhkemajandus.

Me oleme edukad, kui teeme koostööd ja käime seda teed ühiselt, ületades erimeelsused ning liikudes koos oma eesmärkide poole. Seda nii Pärnumaal kui kogu riigis. Meie rahvaarv on maailma mõõtmes riigina liiga väike, et lubada endale kodanikkonna lõhestumist ja erinevate eesmärkide nimel riigi lõhki kiskumist. Selline tegevus pole jätkusuutlik ja nõrgestab meie tulevikku iseseisva ja eduka riigina. Jällegi tsiteerin legendaarset presidenti Lennart Meri: “Riigil ei saa olla kahte tulevikku, mis seisavad seljad vastamisi.» Meid on nii vähe siin maailmas võrreldes teiste rahvastega, et me kõik – olenemata oma erinevustest- peame lihtsalt Eestimaa pinnale ära mahtuma. Seda tõde mõistsid meie esiisad, kes kuulutasid välja 105. aastat tagasi vabariigi kõigile Eestimaa rahvastele.

Eesti riik on meie rahva jaoks üks eriline riik: ainult siin prevalveerib Eesti keel, eesti kultuur ja eestikeelne haridus. Maailmas elab üle 600 rahva, samas on maailmas vaid 194 riiki. Ehk igal rahvusel ei ole oma rahvusriiki ja seetõttu on Eesti ning meie oma riik kindlasti ime. Ime, mida meil rahvana on vaja ühiselt hoida ja kaitsta.

Seekordsel vabariigi sünnipäeval tunnustame taas vapimärgi kavalere. Pärnu linnavolikogu on otsustanud anda vapimärgi viiele silmapaistvale kodanikule, kelle tegevust erinevates eluvaldkondades on märgatud ja nende panus on olnud Pärnule märkimisväärne. Palju õnne teile ja ka kõigile maakonna vapimärgi kavaleridele.

Tänan ka kõiki koolijuhte, kes tõid täna meie koolinoored tradistsioonilisele vabariigi sünnipäeva jalutuskäigule, need noored kujundavad peagi meie riigi tulevikku.

Palju õnne Eesti Vabariigile ja kõigile meile riigi 105. sünnipäeva puhul. Jää vabaks Eesti, elagu Eesti Vabariik!

Tagasi üles