Pärnus juba kümnendat korda toimuv laste ja noorte muusikafestival “Muusikamoos” algas läinud nädalavahetusel suurejoonelise koguperemuusikaliga „Lumekuninganna“ kontserdimajas.
“Muusikamoos” sai väärilise avapaugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täissaalile müüdud etenduses tegi kaasa aukartust äratav seltskond: Pärnu linnaorkester, Pärnu kammerkoor, Pärnu noortekoor, Anne Uusna laulustuudio solistid ja Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsed – kokku tublisti üle 100 inimese.
Võib vaid aimata, kui suur töö ja pingutus eelnes muusikali esietendusele. Eeldab ju viie kollektiivi prooviaegade planeerimine, lavale mahutamine ja tegevuse leidmine lavastajalt parajat annust nutikust.
Elmar Trink, kes oli nii lavastaja kui Muinasjutuvestja rollis, sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Kindlasti ei sündinud lavateos aga tema ainuisikulisel otsustamisel, oma panuse andsid kõikide osalenud kollektiivide juhid: Janne Ristimets, Anne Uusna, Elo Kesküla ja Jüri Alperten.
Tummfilmi stiilis muusikal
Huvitav lahendus oli sõnalises osas, kus kogu teksti kandis ette Muinasjutuvestja ja näitlejail tuli vastavalt tekstile tummfilmina žestide ja miimika abil öeldut edasi anda.
Kui esialgu tunduski see pisut harjumatu, siis loo edenedes muutus see järjest loomulikumaks, andes peategelastele võimaluse mitte muretseda teksti pärast, vaid keskenduda laulmisele.
Osatäitjatest väärivad kiidusõnu kõik tegelased. Eliisabet Tiits Gerda ja Egert Pull Kajna olid just täpselt nii toredad kui muinasjutust meeles. Getter-Heleen Aron oli veenev Vanaema rollis, Grete Elviste kandis hästi välja ulja Röövlitüdruku osa.
Suurepärane heli ja kaunid tantsunumbrid
Veidi kahvatuks jäi vahest Röövliemandat kehastanud Elo Kesküla, aga selles võib olla „süüdi“ kujutluspilt Luule Komissarovi jõulisest rollilahendusest 1986. aasta samanimelises telelavastuses.
Lauluõpetaja Anne Uusna näitas Nõia rollis oma kaotsiläinud näitlejaannet, koolijuht Elmo Joa aga võlus vaatajaid vahva Põhjapõdrana. Rael Rent Lumekuningannana oli karge ja kaunis, ent taotluslikult mitte niivõrd kuri, kui üksik ja igatsev.
Väga palju andsid lavastusele juurde Janne Ristimetsa tantsulaste kaasamine ja koorilauljate väike koreograafia ning atribuutide kasutamine (peeglid, mütsid-sallid). Eriti tõstaks esile kunstnik Tiina Tõnismäed, kelle loodud kostüümid olid teemakohased ja põnevad.
Tunnustada tuleb helimeistreid Ado Kirsit ja Margus Heinsood, kes tagasid kvaliteetse heli (koori oli väga hästi kuulda), ja valguskunstnikku Luise Sommerit, kes kujundas valgustusega stseenid väga huvitavalt ja maitsekalt (virmalised olid nagu päris!).
Kokkuvõttes jättis muusikal nii hea mulje, et seda poleks häbi etendada Pärnust väljaspoolgi, kus enamik kuulajatest-vaatajatest pole esinejate omad sõbrad-tuttavad, kes kindlasti suhtuvad esitatavasse vähem kriitiliselt.
Etendusel kohal olnud autorid Leelo Tungal (libreto) ja Olav Ehala (helilooja) paistsid küll nähtuga väga rahule jäävat. Loodetavasti ei piirdu nii suur ettevõtmine, nagu oli jutuks oleva muusikali lavaletoomine, ainult ühe ettekandega.