VAR, VAR, tule appi! Kaamerad on maale tulnud

Peakohtunik Andrei Karhu tegi vutiajalugu: VAR-süsteemi teledebüüdis oli ta esimene siinne vilemees, kes televiisori “joonistamisega” käe otsepildis valgeks sai. Foto: Mihkel Maripuu

“Võimalik suluseis, võimalik käega mäng, võimalik punase kaardi olukord,” tulistab Rasmus Maalinn monitorist vutiväljakul üksteise järel lahti rulluvaid olukordi hiireklõpsuga logisse märkides ja mõnd neist teise kaameranurga alt üle kontrollides. Ärevamatel hetkedel “tulistab” ta väljakul toimuva kirjeldust kiiremini kui korüfee Tarmo Tiisler emotsionaalse teleülekande ajal. 90 minuti jooksul tuleb sel aastal Eesti jalgpalli kõrgeimas liigas ametisse asuval videokohtunikul ekraani taga hinnata enamasti üle saja olukorra.

Esimest korda nägid Maalinn ja teisedki Eesti kõrgema liiga mängudel õigust mõistvad vilemehed nelja suure ekraaniga, videopildi edasi-tagasi kerimise võimaluse, selle aeglustamise ja suumimisega kaadervärki, mis näeb välja justkui miniversioon kosmonautika juhtimiskeskusest, novembris. Siis sukeldus tosin vilemeest käsiraamatusse ja hakkas hekseldama üleilmse jalgpalliorganisatsiooni FIFA ettevalmistatud klippe. Nüüd, neli kuud hiljem klõbistavad nii Maalinn kui sintlane Andrei Karhu juhtpuldi ja arvutiklaviatuuri taga, nagu oleks see juba aastaid nende igapäevatöö.

“Arvan, et süsteem on päris hästi käpas. Manuaali ei pea enam ammu appi võtma,” ütles Maalinn esimese täispika mängu eel ekraanide taha asudes ja märkis, et väike ärevus kontoritoolilt kohtunikebrigaadis kaasalöömisel on ikka sees.

“Kahe-kolmeminutilistes FIFA klippides juhtub kogu aeg midagi ja nende järgi on tekkinud motoorika, kuidas endale olukordi luua, sest meil pole eraldi videooperaatorit, aga selles ei ole pinget, sest tead, et see ei mõjuta mängu. Päris mäng on hoopis pingelisem: tead, et ei tohi eksida. Väljakukohtunik saab, sest tal võib keegi olulisel hetkel vaatevälja varjata, aga sinul on mitu kaameranurka ja pole ühtegi vabandust, kui midagi maha magad.”